rakuparasiidid on nakatunud organismile väga kahjulikud, põhjustades haigusi ja tihti ka surma. Viirused võivad kanda ka ühe organismi geene teistele organismidele. Viiruse genoomi lülitunud nn võõrad geenid viiakse viirusosakese koostises järgmisesse rakku, kus need peremeesraku kromosoomidega ühinevad. Seda nimetatakse transduktsiooniks. Ja seda võib pidada üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Viiruste esinemine: *Taimeviirus *Loomaviirus *Inimeseviirus *Putukaviirus *Seeneviirus *Bakterviirus NB!Haruldastel ja ohustatud liikidel viiruseid tavaliselt ei esine. Viirused inimeste elus: Suur osa viirusi kandub edasi õhu kaudu, ning nakatumine toimub piisknakkuse kaudu. Väike osa levib toiduga. Ka loomade kaudu levivad viirushaigused. Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad. Viirusi saab edukalt ära kasutada geeniteaduses. Üheks geneetilise haiguse raviks on normaalse geeni viimine haige organismi. Seda nimetatakse geeniteraapiaks. Viirushaigused:
Valgusmikroskoobiga viirusi ei näe, sest selle suurendus on liiga väike. Viirusi uuritakse elektronmikroskoobiga, mis võimaldab kuni sajatuhandekordset suurendust. Viirused on korrapärase ehitusega ja kujult sarnanevad nad kristallide, kerade või pulkadega. Joonis: Viiruste erinev kuju ja suurus. Selgitus: Joonisel on näidatud kolibakter e soolekepike, mille suurus on 0,001 mm ja sellest tunduvalt väiksemad erineva kujuga viirused (1-5): 1. bakterviirus, 2. lastehalvatuseviirus, 3. gripiviirus, 4. herpeseviirus, 5. rõugeviirus. * Seleta, millest tuleneb nimetus ,,viirus" ja miks see on õigustatud. * Mille poolest erineb viirus elututest objektidest? --- 63 Milline on viiruse ehitus? Kuigi viirused võivad väliskujult olla erinevad, on neil ühesugune põhiehitus. Iga viirus koosneb pärilikkusainest mida ümbritseb valguline kate. Mõnedel viirustel on väljaspool veel ümbris, nt gripiviirusel