b)Membraani pinnal paiknevad valgud edastavad infot raku sisemusse. Eriotstarbelise funktsiooniga valgud a) valgud, mis annavad erakordse tugeva magusa maitseaistingu(moneliin, taumatiin) Seda kasutatakse, et vähendada energeetilist väärtust ja rasvumisriski b) Külmumistemperatuuri alandavad valgud. Esinevad nii taimedes , kui loomades (lumi ja märtsikellukesed ning polaarmere kalad) c)liigse kuua eest kaitsevad valgud Toksiline funktsioon a) Baktertoksiinid (botulismitekitaja toksiin) b)Putukate mürgid (mesilaste mürgid) c)Madude mürgid- kesknärvisüsteem (kobra) punaste vereliblede hävitamine (rästik) Detoksikatsiooni funktsioon vastumürkidena toimivad valgud. Valke kasutatakse kui : a)on raskemetallimürgitus. (aitab:toores munavalge ja piim) b)alkaoidid . Valgud seovad mõningaid alkaloide.
Karvakeste abil kinnituvad bakterid sobilikele pindadele ja seostuvad üksteisega. Viburite abil liiguvad bakterid edasi. Mõnel bakteril eritab kest limakapsli, sellel on eelkõige kaitsefunktsioon, kuid see hõlbustab ka liikumist. Mitmed bakterid on teistele organismidele ohtlikud, sest nad võivad põhjustada tervisehäireid, mis võivad lõppeda ka surmaga patogeensed bakterid. Patogeensete bakterite toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest baktertoksiinidest. Baktertoksiinid on valgulise ehitusega ja kaitsevad baktereid teiste organismide eest. Bakterite põhjustatavad haigused: botulism, teetanus, difteeria, koolera, düsenteeria jne. Kõige mürgisem on botulismi toksiin. Missugused on bakteri kromosoomid? Bakteritel puudub rakutuum, neil on selle asemel tuumapiirkond, kuid paikneb üks rõnga kujuline kromosoom. See kromosoom koosneb ühest DNA molekulist, millel vabu otsi ei ole.
-suhteliselt väikese molekulmassiga ühendid, koosnevad kuni 50 aminohappejäägist, mis on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Peptiididel on tavaliselt bioaktiivne toime. 1) Näiteks hormoonmõjuga peptiidid kasvuhormoon hüpofüüs sünteesib. 2) Organite ja kudede tasandil toimivad peptiidid seedekulglas on teada üle 30 lokaalselt toimiva peptiidi. 3) arengubioloogias olulised peptiidid määrvad tulevaste organite elgmete kujunemise. 4) toksilise toimega peptiidid baktertoksiinid. Imenduvad tervikmolekulidena. 5) neuropeptiidid kontrollivad emotsioone. VALGUD: Valkude struktuuritasemed: 1) esmane struktuur ehk primaarne struktuur aminohappejääkide hulk ja järjestus polüpetiidahelas. Primaarstruktuur on aluseks kõrgemat järku struktuuridele. Kõik valgud sünteesitakse esmases struktuuris. Põhiline sideme tüüp on peptiidside. 2) Teisane struktuur ehk sekundaarne struktuur: a) spiraalne ehk alfaspiraal: lisaks
Ohtlik on see, kui haigus areneb välja raseduseajal d. Vaegused i. Mikroelementide vaegus ohtlikud ( Co, Fe) ii. Mineraalühendite vaegused Ca iii. Orgaaniliste ühendite vaegus. (asendamatute aminohapete puudus, asendamatute rasvhapete vaegus, või vitamiinide vaegus nt. foolhape B11, tekitab seljaaju songa. e. Mürgitused i. Baktertoksiinid eriti need, mis blokeerivad närviimpulsside levikut. Nt. botuliin, teetanus, listerioos. ii. Mükotoksiinid mürgised seened. f. Alkaloidid nt. mitmekordselt idanenud kartulid, rohelised kartulid g. Ema haigused ohtlikud on kõik hormoonhäired. 1. Tüüpi diabeet, kilpnäärme ja talitlushäired. Langetõbi e. epilepsia. Vere hüübimishäired 2) Keemilised a
organismile kahjutud või isegi vajalikud. Nad takistavad kahjulike bakterite elama asumist nahale. Uuringud on näidanud, et enamikul inimestel on paremal käel tavaliselt rohkem baktereid kui vasakul. --- 72 Inimest tõvestavaid baktereid on palju Bakterid võivad inimest kahjustada mitmel viisil, osa neist tungib kudedesse ja hävitab rakke (nt tuberkuloosibakter), osa eritab toksiine (nt difteeriabakter). Baktertoksiinid on väga tugeva toimega mürgised ained, mis kahjustavad või surmavad rakke ja teisi organisme. On selliseid baktereid, kelle elutegevuse tulemusel erituvad toksiinid ümbritsevasse keskkonda, ja neid, kellest toksiinid vabanevad alles bakteriraku lagunemisel. Tõvestavad bakterid võivad inimorganismi sattuda kas sissehingatava õhuga (tuberkuloosi tekitaja), toidu ja joogiga (düsenteeria tekitaja), läbi vigastatud naha
Valkude biofunktsioonid : 1. energeetiline - 1g valke annab lõhustudes reaalselt 4 kcal energiat. Annaks ka 6, kuid valgud ei lagune täielikult. Imetajates moodustub kusiaine e. Karbamiid e. uurea. Valkude liigkasutamine on tervisele ohtlik. Valkude arvelt tuleks katta 15% keha ööpäevasest energiatarbest. - Valgu liigtarbimine kahjustab maksa ja neerusid. - Liigne valk viib välja kaltsiumi. - Valgurohke toit on varjatult rasvarikas. 2. Toksiline funktsioon - a) Baktertoksiinid (botulismitekitaja toksiin) b) Putukate mürgid (mesilaste mürgid) c) madude mürgid - Kesknärvisüsteem (kobra), punaste vereliblede hävitamine (rästik). 3. Detoksikatsiooni funktsioon - vastumürkidena toimivad valgud. Valke ' kasutatakse kui : a)on raskmetallimürgitus. (aitab : toores munavalge ja piim) b)Alkaloidid. Valgud seovad mõningaid alkaloide(kofeiin) 4. Varuaineline - N: Munavalge 10-12% valku. N2: Piim 4-5%(piima varuvalk on KASEIIN).
annaabi.ee 
