kahjureid ja nende vastseid, mistõttu peaks vähenema keemilise tõrje vajadus. veeritakse loomulikke bioloogilisi võimalusi kahjurite kontrolliks. Bt taimede puhul vajab tähelepanu asjaolu, et nende poolt sünteesitav mürk on aktiivne taime kogu kasvuperioodi vältel. Sama mürk bakteri poolt toodetuna aktiveerub üksnes putuka sooles ning putuka hukkumisel laguneb see kergesti. Seetõttu on biotõrjes kasutatavate Bt bakterpreparaatide toime Bt taimedega võrreldes ohutum. Bakterpreparaate kasutatakse üksnes kahjuri kõrge arvukuse korral, taimedes pidevalt sünteesitav aktiivne Bt toksiin satub aga taimejäänustes mulda ja võib seal sõltuvalt keskkonnatingimustest toimida kuni aasta. Kohalike liikide asendumine Võõrgeenide sisseviimine taime genoomi võib anda GM taimedele eeliseid keskkonnas toimetulekuks, mis võib omakorda tingida nende domineerimise. Probleemiks saab see põhiliselt
hävitamiseks toodi Kaliforniasse kahte liiki herilasi Austraaliast. Euroopa küüliku arvu piiramiseks Austraalias viidi sinna sisse müksomatoosi tekitav viirus. *Kasulike organismide kunstlik paljundamine laborites. Kedriklesta tõrjeks paljundatakse rööv-toidulist röövlesta, kasvuhoonekarilase tõrjeks parasiit enkarsiat, ripslaste tõrjeks röövtoidulist lesta ambat. Kahjureid hävitatakse ka mikroorganismidest valmistatud bio- preparaatidega. Röövikute tõrjeks kasutatakse bakterpreparaate. Nematoodide tõrjel kasutatakse röövseeni. Biotõrjes rakendatakse ka bioloogiliselt aktiivseid aineid: *Atraktandid keemilised ja bioloogilised lõhnaained, mis meelitavad putukaid ligi. Kõige perspektiivsemad on sugu-atraktandid, sest nendega on võimalik reguleerida liigi taastootmist. Toidu-atraktante kasutatakse peibutussöötades rottide ja muttide vastu. Igal putukal on oma 8 kindel lõhn, mis meelitab neid toituma ja ka oma munad munevad nad sellistesse kohtadesse,
annaabi.ee 
