Sattudes uutesse tingimustesse muutub selle koostis: osa seisva vee liikidest sureb kohe, teine osa suudab kohaneda uute tingimustega: seega jõgedele spetsiifilisi vorme ei ole, kuigi teatud iseärasused on. Koosluse kujunemisel on oluline liikide erinev vastupanuvõime ärakandmisele vooluveega, mistõttu vooluvee plankton sisaldab loomset komponenti suhteliselt rohkem kui seisva vee plankton. Liigiline mitmekesisus kasvab jõe lähtest suudme suunas. Jõevee plankton sisaldab väga palju bakterplanktonit, vetikaid. Tänu pidevale vee liikumisele on plankton jaotunud nii vertikaal- kui horisontaalsuunas ühtlaselt. Suured aasta-ajalised kõikumised: talvel ja sulavete ajal miinimum, kevadel tõuseb arvukus kuni suvise maksimumini; pärast seda arvukus järsult langeb, kuna paljud liigid lähevad üle suvisesse puhkeperioodi. Planktonkoosluse muutumine piki jõge: voolukiiruse vähenedes ja vee valgustatuse suurenedes muutub arvukamaks taimne plankton ja suureneb primaarproduktsioon.
Sattudes uutesse tingimustesse muutub koostis: osa seisva vee liikidest sureb kohe, teine osa suudab kohaneda uute tingimustega: seega jõgede spetsiifilisi vorme ei ole, kuigi teatud iseärasused on. Koosluse kujunemisel on oluline liikide erinev vastupanuvõime ärakandmisele vooluveega, mistõttu vooluvee plankton sisaldab loomset komponenti suhteliselt rohkem kui seisva vee plankton. Liigiline mitmekesisus kasvab jõe lähtest suudme suunas. Jõevee plankton sisaldab väga palju bakterplanktonit, vetikaid. Tänu pidevale vee liikumisele on plankton jaotunud nii vertikaal- kui horisontaalsuunas ühtlaselt. Suured aastaajalised kõikumised: talvel ja sulavete ajal miinimum, kevadel tõuseb arvukus kuni suvise maksimumini; pärast seda arvukus järsult langeb, kuna paljud liigid lähevad üle suvisesse puhkeperioodi. Planktonkoosluse muutumine piki jõge: voolu kiiruse vähenedes ja vee valgustatuse suurenedes muutub arvukamaks taimne plankton ja suureneb primaarproduktsioon.
annaabi.ee 
