Õpetus sai alguse botaanikast. Viirus on tähendanud mürki, mida toodab elusorganism, ning mis on organismidele kahjulik. Viirused olid bakterioloogia ajaloos segav faktor. Aastal 1884 introdutseeris Pasteuri kolleeg Charles Chamberland (1851-1908) piisavalt väikeste pooridega sõela, mis baktereid läbi ei lase, küll aga viirusi. Seda filtrit kasutades näitas Dmitri Ivanovski (1864-1920) 1892. aastal tubaka mosaiiktõbe uurides, et haigus võib levida ka ,,vedeliku" kujul (bakterivabalt). Ivanovski kahtlustas antud juhul ,,toksiine" (bakterite eluprodukte). 1898. aastal kordas neid katseid hollandlane Martinus Beijerinck (1851-1931), kes sai aru, et tegemist peab siiski olema iseseisva fenomeniga. Ta ei suutnud seda kultiveerida, kui nägi, et see levis ainult neis rakkudes, mis jagunesid. Viirused olid avastatud (küll teoreetiliselt näha neid veel võimalik ei olnud, sest tolleaegsed mikroskoobid seda ei võimaldanud). Samal aastal tehti sarnasel
bakterioloogilisele teooriale. Küll sobis rakuteooria viiruste küsimusega. Viroloogia sai alguse botaanikast. Viirus on tähendanud mürki, mida toodab elusorganism, ning mis on organismidele kahjulik. Viirused olid bakterioloogia ajaloos segav faktor kuni aastani 1884, mil Chamberland tegi piisavalt väikeste pooridega sõela, mis baktereid läbi ei lase, küll aga viirusi tubaka mosaiiktõbe uurides, selgus, et haigus võib levida ka ,,vedeliku" kujul (bakterivabalt). Empiiriliselt hakati ka viirushhaiguste vastu võitlema vaktsineerimise teel. Ravimite loomine viiruste vastu on edukas olnud siiski alles alates 1970. aastatest. Antibiootikumide avastamine võiks olla viimane suur peatükk käesolevas lõigus. Empiiriliselt oli ka juba varem selge, et teatavad hallitused omavad ravivat toimet. Pasteur ja teised olid tähele pannud ka seda, et üks bakter võib teist välja tõrjuda
annaabi.ee 
