teadlaste sõnul võivad need ikkagi tekkida lihtsate keemiliste reaktsioonide tagajärjel. Järjest sageneb ka värvide koostisainetest põhjustatud allergiate esinemine, mõnikord lausa fataalsete tagajärgedega. Õnneks on olemas poodides ka täitsa looduslikku Henna juuksevärve, millel on palju erinevaid toone. Kuigi enda juukseid heledamaks ei saa muuta. Seda võite kasutada nii tihti kui soovite. Metallisooladeta , ilma keemiliste värvaineteta, bakterivaba. Senna paneb juuksed särama Senna (Cassia obovata) lehed sisaldavad palju antrakinoon- ja krüsofaanhapet, mis mõjuvad hästi nii nahale kui juustele. Amla taltsutab kahused juuksed Amalaki õislehik (Emblica offi cinalis), tuntud ka kui amlapuu ehk inglise keelest otse tõlkides India karusmari (Indian gooseberry) sümboliseerib Indias nooruslikkust ja tervist. Kõnealuse puu viljadel on antibakteriaalne toime ja need sisaldavad rikkalikult C-vitamiini. Oluline on kui hakkate juukseid
Imesid on teisigi. Nii on püramiidis nädalase hoidmise järel nürid, kasutatud ziletiterad muutunud uuesti teravaks. On täheldatud, et Cheopsi püramiidi alalistel külalistel on möödunud astmahaigus, paranenud põskkoopa põletik jt. haigused. Mitmete taimede seemnete idanevus tõuseb tunduvalt pärast paarinädalast hoidmist püramiidis. Näiteid võib veel palju tuua. On leitud, et õhk püramiidides on peaaegu bakterivaba. Sinna koguneb kosmiline energia, mis tekitab püramiidi sees unikaalse mikrokliima. Eelnevat arvestades on viimastel aastatel ka kasvuhooneid hakatud ehitama püramiidikujulisena. Teatavasti kasutati Vanas Egiptuses surnukehade mumifitseerimisel aromaatsete vaikude koostises ka ohtrasti sibulaid. Ka meie püramiidkasvuhoones võiksid koos kurgi või tomatiga kasvada fütontsiidsed taimed nagu küüslauk, pelargoon, tagetes, kress, saialill jt.
nagu psoriaas. Nahapinnal elunevad stafülokokid pole ainsad bakterid, kellest me sõltume. Maoski kontrollivad sõbralikud bakterid põletiku taset, samal ajal kui suu sisemuses võivad nende suguvennad hävitada kaariest ja halba hingeõhku põhjustavaid bakteritõuge. Kui te neid normaalseid mikroobe ellu ei jäta, kaotate selle võime. See on oht, mis kaasneb suvaliste steriliseerimisvahendite ülemäärase kasutamisega. Kui ka ümbritsev keskkond on ülipuhas ja toit bakterivaba, asub elundkond võitlema teiste teguritega, mis põhjustabki allergiate arenemist. (www.delfi.ee) Inimene-miljardite bakterite ühiselamu. Inimese seedeelundkond on põhimõtteliselt nagu toru-kõik mis sisse tuleb, tuleb ka sama samamoodi välja. See mass mis ära kukub sisaldab kolmandiku osas bakterite laipu ning see on ebaeetiline ja eemaletõukav, kuigi see pole ohtlik. Väljaheidetes ei saa olla muud, kui seda mis kõhus on. Kui kõhus elavad bakterid aitavad kaasa inimese
epiteelile, osad asuvad vabalt seedetrakti luumenis). Inimese seedekulgla bakterid toodavad vitamiine (enterobakterid sekreteerivad põhiliselt vitamiine K ja B12 ning piimhappebakterid teatud B vitamiine) ja aitavad kaasa nii toitainete seedimisele kui omastamisele. Soolemikrofloora suur mass ja arvukus (peensooles108/ml ja jämesooles ulatub 1012/ml) vaid soodustab eelnevalt mainitud funktsioone, kuid samas on ka kaitseks võõrmikroobide kolonisatsiooni eest. Näiteks bakterivaba katselooma nakkuseks piisab vaid 10 Salmonella bakterist, samas kui normaalse mikrofloora korral on nakkuslikuks doosiks 10 6 rakku. Soolemikroflooral on näidatud olevat inimese immuunsüsteemi (nt. seedekulgla teat. lümfaatilise koe - Peyer'i naastude) arengut ja aktiivsust stimuleeriv toime. Biofilmi kaitsva rolli näideteks on veel naise suguteesid kattev põhiliselt laktobatsillidest moodustunud biofilm, mis tänu keskkonna hapestamisele ja