väljaheitelt mustade käte kaudu. Coli-infektsioon Haigus levib Palavik, Pesta käsi ja aedvilju, mustade käte, kõhulahtisus, reisidel mitte juua toiduaineta ja vee valud maos kraanivett. kaudu. Kampülo- Haigus levib toidu ja Kõhulahtisus, Nakkuse võib saada bakterioos vee kaudu. iiveldus, palavik lihast, piimast, veest (eriti reisidel). A-hepatiit ehk Haigust põhjustav Nõrkus, naha Korralikult käsi ja kollatõbi viirus võib levida kollasus, tume aedvilju pesta. mustade käte või uriin toiduga. MIKROORGANISMIDE PÕHJUSTATUD TOIDUMÜRGITUSED
haigustunnuste tekkimisel on bakter juba organismist lahkunud ja teda pole võimalik oluliselt ravimitega mõjutada. · Otstarbekas hobused vaktsineerida, kuna ravi pole reeglina edukas ja hobune hukkub. On teada Eestis mõned juhud, kui on õnnestunud seerumi õigeaegse manustamisega looma elu päästa, kuid närvikahjustused on siiski jäänud. Nõlg. · Jooginõude ja kontakti kaudu leviv bakterioos, mis tekitab palavikku, lõuaaluste lümfisõlmede suurenemist ja mädapõletikku. · Vaktsiini Eestis ei kasutata. Sageli põevad sälud talliperioodi alguses kergekujuliselt läbi ja saavutavad sellega immuuunsuse. Suuremad puhangud tekivad bakteri soodsa arengu tingimuste tekkimisel. · Vältida kontakti võõraste hobustega. Omada võistlustel alati oma joogi- ja hooldusvahendeid. Viirustest põhjustatud haigused Hobuste gripp.
Kahjuks sisaldub teistes toiduainetes tsinki kümneid kordi vähem (merekala, nisuidud, riisikliid, kaerajahu, kuiv hernes, loomaliha, maks, pähklid, roheline sibul) ja ei ole just kerge katta organismi vajadust selle elemendi suhtes (12 mg ööpäevas). Pealegi on tsingi imendumine soolestikus taimsetest toiduainetest (kõik teraviljad ja enamik juurvilju) raskendatud mittelahustuva ühendi (tsink + fütiin) moodustumise tõttu ja tihtipeale on imendumine ka otseselt häiritud (düs-bakterioos, soolehaigused, sooleparasiidid jne.). Teiseks kuuluvad riskigruppi inimesed, kelle organism ühel või teisel põhjusel tsinki kaotab. Nii võivad tsingi organismist välja tõrjuda mitte ainult sinna sattunud saastajad (rasked metallid, mõningad ravimid), vaid ka selliste elementide üleküllus, milliseid peetakse essentsiaalseteks, s.o. eluliselt vajalikeks (vask, kaltsium). Lõpuks moodustavad veel ühe ja seejuures peaaegu suurima riskigrupi need inimesed, kelle tsingivajadus on suurem
annaabi.ee 
