sarnased biokeemilised ainevahetusereaktsioonid (metabolism). Bakterid jagunevad kuju järgi kuueks põhitüübiks: 1) Kerabakterid e. kokid 2) Pulkbakterid e. batsillid 3) Spiraalsed bakterid e. sprillid 4) Keeritsbakterid e. spiroheedid 5) Jätketega bakterid 6) Niitjad bakterid Bakterid paljunevad väga kiiresti. Aega, mis kulub ühe raku pooldumiseks nim. generatsiooniajaks. Tänapäeval kasutatakse baktereid enamasti puhaskultuuridena, st. vaid ühest bakteriliigist koosnevate kultuuridena, et saada soovitud koostise ja omadusega toodet..
Bakterihaigused võivad levida väga erinevate siirutajate kaudu. Ajalooliselt kõige suurema surnute arvuga lõppenud haigus on olnud katk, kus haigusepõhjustajad bakterid kandusid enamasti edasi metsikute näriliste, kuid ka kirpude abil inimeste eluasemetes. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/elutuba/ainu/lagunemine.htm) Bakterite kasutamine Baktereid kasutatakse väga mitmel ja erineval moel. Tänapäeval kasutatakse neid enamasti puhaskultuuridena st. vaid ühest bakteriliigist koosnevate kultuuridena, et saada soovitud koostise ja omadusega toodet. Põllumajanduses kasutatakse õhulämmastikku siduvaid mügarbaktereid liblikõieliste taimede bakterväetisena, et soodustada juuremügarate moodustumist taimedel. Bakterid on väga olulised ka tööstuslike ja olmeheitvete puhastamisel. Kuid mõnedes mikrobioloogilistes protsessides, nagu reovee
bakterid saaks biofilmist lahkuda või lausa biofilmil lagundada, kui keskkonnatingimused muutuvad järsku. Struktuurvalkudest on tuntuim P. aeruginosa CdrA, mis seob Psl-polüsahhariide ning ristseondumine tugevdab biofilmi maatriksit. Samas on CdrA oluline ka Psl- polüsahhariidi polümeriseerumisel, ankurdades polüsahhariidi raku välismembraani külge. Rakuväline DNA (eDNA) on biofilmi küpsedes väga oluline struktuuri kooshoidja. Sõltuvalt bakteriliigist on rakuvälisel DNA-l ses osas suurem või väiksem tähtsus, päritolu ning osakaal maatriksist. Eriti palju on eDNA-d heitvete biofilmides. Staphylococcus aureus'l on eDNA maatriksi peamine komponent, samas kui S. epidermidialis'l on eDNA-l ainult minoorne osakaal biofilmi maatriksis. Samas, DNaaside juuresolekul on Pseudomonas aeruginosa ja Bacillus cereus biofilmi kujunemine häiritud. Neil bakteritel on eDNA adhesiini tähtsusega. Eriti palju eDNA-d on koondunud P