läbiviijatest talupojad. 1989. aastal deklareeris WHO, et rõuged on inimpopulatsioonist välja viidud, viimane juhus oli 1980. aastate alul Somaalias. (Omaette teema on rõugete seotus biorelvadega, sest pärast seda kui inimesi rõugete vastu enam ei vaktsineerita, oleks tegemist väga efektiivse relvaga.) Nakkushaiguste teaduslikul käsitlemisel toimus muurang 19. sajandil. Esialgu oli siis olemas veel kaks vastandlikku koolkonda: · keemiline (nn environmentalistid); · bakteoroloogiline. Esimest esindas Justus Liebig (1803-1873), kes kõneles nö käärimisest (viimast käsitleti toona veel kui keemilist protsessi), teist sajandi esimesel poolel teadlane nimega Jacob Henle (1809-1885), kes väitis (1840, Von den Miasmen und Kontagien), et patogeneesi organismis tekitavad mingisugused mikroskoopilised elusolendid, ilmselt taimset päritolu. Arusaamine nakkushaiguste ja põletike olemusest selgines 19. sajandi teisel poolel.
1989. a deklareeris WHO, et rõugetega on lõpp (viimane juhus oli 1980. aastate alul Somaalias). (Samas asusid pärast seda rõugetega tegelema biorelvade tootjad asi muutus korraga äärmiselt efektiivseks, sest kuna inimesi rõugete vastu enam ei vaktsineerita, on tegemist väga ohtliku relvaga...) 44 19. sajandil nakkushaiguste käsitlemisel kaks vastandlikku koolkonda: · keemiline (environmentalistid); · bakteoroloogiline. Esimest esindas Justus Liebig (1803-1873) käärimine (käärimist nähti toona veel kui keemilist protsessi), teist sajandi esimesel poolel mees nimega Jacob Henle (1809-1885), kes väitis (1840), et patogeneesi organismis tekitavad elusolendid, ilmselt taimset päritolu. Arusaamine selgines 19. sajandi teisel poolel. Louis Pasteur (1822-1895) oli mees, kes 1857. a tõestas mikroskoopilise meetodiga mikroorganismide tähtsuse käärimisprotsessi käivitajatena
annaabi.ee 
