Mittemetalliliste laagrite antifriktsioonmaterjaliks võib olla bakaut või seda asendavad materjalid . Mittemetalseid laagreid määritakse ja jahutatakse mereveega. Sellised laagrid nõuavad korralikku jahutust , muidu võivad nad kergesti üle kuumeneda . Sõidu ajal toimub laagrite mereveega pidev läbipumpamine .Eriti intensiivne peab läbipumpamine olema sõites madalas vees ,et laagritesse ei satuks väljapoolt sodi ja mustust. Sagedamini bakauti asendatavaks materjaliks on kaproliin. ( s.o. termoplastmaterjal, mida saadakse sünteetiliste komponentide polümeersel meetodil) Kaproloon kannatab erirõhke kuni 1 Mpa , hõõrdekoefitsent on lähedane bakaudi hõõrdekoefitsendile. Kui bakaudi töötemperatuur ei või ületada 50 C kraadi ,siis kaproloon hakkab sulama temperatuuril 140- 150 C kraadi. Kaproloonlaagreid kasutatakse suuretonnaaziga laevadel võllidiameetriga kuni 400mm ja rohkem. Sageli kasutatakse kumm-metall laagreid
Iga vahevõlli toetab tugilaager. Võlliliin väljub laevakerest deidvudseadme kaudu. (Vaata Joon. 9.18. Võlliliin koos deidvudseadmegaga). Deidvudseade. Koosneb deidvudi torust, mis ühe otsaga kinnitub ahterpiigi vaheseina ja teisega ahtertäävi silma. Harilikult vasest puksid hoiavad sõuvõlli ümber koos kahte laagrit. Nende laagrite materjalina kasutati kaua eriti kõva, kuid väga libedat ja vaigust puitu bakauti. Bakautlaager ei tarvita määret, vaid kastab määrdena laagrisse tunginud vett Tänapäeval on haruldaseks muutunud bakaut asendatud muude ainetega, põhiliselt spetaiaalse plastmassiga. 12 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004.
annaabi.ee 
