Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Baikali järv". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
baikal, baikali, valgla, angara, baikalis, tõrva, üldandmed, elustik, reostus, loetelu, kanget, suubub, viiger, ilisson, juhendaja, tangsoo, vaatasin, teet, kristjan, jõekalda, paiku, soolsus, mageveest, saart, lahed, poolsaared, noss, alasse, maini, geoloogia, tanganjika, järved, unikaalne, 2600, töönduskala, omul, asukas, sibirica, imetajaBaikali järv Anett Roosa 9.a Kärdla Ühisgümnaasium Baikali järv Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias IdaSiberi lõunaosas. Baikal asub Venemaal. Baikali järv Üldandmed Pindala 31 500 km² Maht 23 000 km³ Suurim sügavus 1637 m Keskmine sügavus 758 m Kõrgus merepinnast 456 m Valgla pindala 560 000 km² Soolsus 0 Kaldajoone pikkus 2000 km Järve pikkus on 636 km ja laius kuni 80 km. Baikali järv Andmed Maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv. Järves on viiendik maailma vedelast mageveest. Baikali vesi on väga selge. Asub mäeahelikevahelises tektoonilises nõos. Järves on 27 saart Järve suubub 1123 jõge ja oja. Hoolimata suurest sügavusest on vesi hästi segunenud, osaliselt
Referaat Baikali järv Kool Nimi Klass Aasta Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas. Baikal asub Venemaal Baikali pindala on 31 500 km². Tema maht on 23 000 km³ ja suurim sügavus 1637 m. Baikali soolsus on 0%. Järve pikkus on 636 km ja laius kuni 80 km Baikal on maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv. Järves on viiendik maailma vedelast mageveest (üle nelja viiendiku Venemaa omast). Baikali vesi on väga selge. Baikal asub mäeahelikevahelises tektoonilises nõos. Järves on 27 saart; neist suurim on Olhon. Järve suubub 1123 jõge ja oja, millest suurimad on Selenge, Ülem- Angara ja Barguzin. Välja voolab Angara. Kliima Aasta keskmine temperatuur Baiali ääres on 0,4 °C. Baikal on paraskliimavöötmes ning seal on külm kuiv talv ning lühike suve. Baikal on jääs jaanuari algusest maini. Suvel soojeneb vee pinnakiht 912 °C-ni, rannikul kuni 20 °C. Geoloogia
BAIKALI JÄRV Referaat aines: ,,Geograafia" ja ,,Kirjandus" 10Õ klass ÕPILANE: Reymo Kreuz JUHENDAJA: Tarmo Oidekivi ja Aavo Jakobsoo Pärnu, 2017.a. SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................... 3 Baikali järve geoloogia................................................................................... 3 Olhoni saar................................................................................................. 5 Baikali kliima.......................................................................................................7 Kokkuvõte........................................................................................................8
Baikali järv Üldandmed Pindala - 31 500 km² Maht - 23 000 km³ Suurim sügavus -1637 m Keskmine sügavus -758 m Kõrgus merepinnast - 456 m Kaldajoone pikkus -2000 km Pikkus - 636 km Laius -kuni 80 km. Elustik Baikalis elab üle 2600 tuntud taime- ja loomaliigi. Järves elab üle 50 kalaliigi. Kuulsaim ja salapäraseim Baikali asukas on baikali viiger, kes on ka piltidel. Salapäraseks teeb ta asjaolu, et ei mõisteta, kuidas selle liigi eellased Baikalisse jõudsid. Baikali viiger on ka ainus Baikalis elav imetaja. Baikali idakaldal asub Barguzini ja lõunakaldal Baikali looduskaitseala. Reostus Baikali juurde on rajatud tselluloositehaseid, soojuselektrijaamu ja keemiatehaseid. Üks neist on ka pildil. Erakordselt puhta järvevee saastumise vältimiseks kasutatakse puhastusseadmeid, kuid ikkagi on ettevõtted seda õrna ökosüsteemi kahjustanud. Tugevasti on vähenenud kalasaak ja hävinud on suur osa põhjaelustikust. Huvitavad faktid
Baikal Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas. Ta asub Venemaal. Baikal on maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv. Järves on viiendik maailma vedelast mageveest. Baikali vesi on väga selge. Järve pindala on 31 500 km² ja valgla pindala 560 000 km². Baikali keskmine sügavus on 758 meetrit, aga suurim sügavus isegi 1637 meetrit. Baikal asub mäeahelikevahelises tektoonilises nõos. Järves on 27 saart, millest suurim on Olhon. Järve suubub 1123 jõge ja oja. Hoolimata suurest sügavusest on Baikali vesi hästi segunenud, osaliselt kuumaveeallikate tõttu, mis asuvad neljasaja meetri sügavusel. Baikal on jääs jaanuari algusest maini. Suvel soojeneb vee pinnakiht 912 °C-ni, rannikul kuni 20 °C. Baikal on maailma vanim järv. Järve vanuseks hinnatakse umbes 25 miljonit aastat
27 saart. 1123 jõge. Kliima Paraskliimavöötme kontinentaalsesse alasse. Keskmine temperatuur 0,4 °C. Keskmine sademete hulk 453 mm. Jääs jaanuari algusest maini. Suvel vee pinnakiht 912 °Cni, rannikul kuni 20 °C. Geoloogia Maailma vanim järv. Vanus umbes 25 miljonit aastat. Väga unikaalne nähtus. Tekkinud riftivööndisse. Riftivöönd on vöönd, mida mööda toimub riftistumine. Eristatakse mandrilist riftivööndit ja ookeanilist riftivööndit. Elustik Üle 2600 taime ja loomaliigi. 960 looma ja 400 taimeliiki on endeemsed. Üle 50 kalaliigi. Baikali viiger. Järve uurib Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Limnoloogiainstituut. Limnoloogia ehk järveteadus. Baikali viiger Ainus ainult mageveeline hülgeliik maailmas. Kasvab 1,21,4 meetri pikkuseks. Kaalub 50130 kilo. Elab 55 aastaseks (seda siiski harva). Karvkatte värvus on seljapoolel pruunikashall hõbedase varjundiga, kõhtmisel
Mäestiku pikkus on umbes 1200 km, laius 100250 km, põhjaosa kulgeb põhja-lõuna suunas, lõunaosa kaardub loode-kagu suunda. Mäestiku kõrgus on lõunaosas keskmiselt 20002300 maksimaalselt 2389 meetrit, põhjaosas keskmiselt 300 800, maksimaalselt 1527 meetrit. Idas liitub Verhojanski mäestik Tserski mäestikuga. Piirkonnas valdavad lehtpuuhõrendikud, lehisemetsad ja mägitundra. Talvel on mägedes paks lumekiht. Verhojanski mäestikust läände jääb Leena ja Aldani valgla, itta Jana ja Indigirka valgla. Mäestikus on avastatud kivisöe, hõbeda, plii ja tsingi leiukohti.Verhojanski mäestikus on registreeritud põhjapoolkera kõige madalam temperatuur. Viimasel jääajal oli mäestik kaetud paksu jääkihiga, tänapäeval on pinnases paks igikelts. Tserski mäestik ja Verhojanski mäestik takistavad õhuvoolu liikumist läände. Seetõttu vähenevad sademed neist läände jäävatel aladel, sest sademed tulevad sinna suures osas ida poolt Vaiksest ookeanist. 1
annaabi.ee 
