Õpilane: Mairo Veeroja Õpetaja: Piret Kallu Vasalemma 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................... ...................................2 Vasalemma Mõis.......................................................................................... ..............3 Baggehufwudtide Suguvõsa................................................................................ .....4 Mõisa Välisarhitektuur........................................................................... ...................5 Mõisa Sisearhitektuur.............................................................................. ..................6 Mõisapark, Kõrvalhooned, Kool ning Suguvõsa Saatus..........................................7 Vasalemma Mõis
3 Asukoht Saku mõis oli Harjumaale Keila kihelkonda kuulunud mõis, mis jääb kaasajal Harjumaale Saku vallaterritooriumile. Praegusele kohale lasid selle 1622. aastal tuua Scharenbergid. Millega mõisas tegeledi? Mõisas tegeledi õlu tootmisega. Valerian von Baggehufwudt laiendas Karl Eduard von Rehbinderi poolt 1820 rajatud väikese õllekoja suureks tehaseks, kus tööstuslik õlletootmine käivitus alles Baggehufwudtide ajal. Mis hooned mõisale kuulusid? Mõisal oli kaks kõrtsi, trahter, õllepood, kasvuhooned, vesiveskid, auru jõul töötav vesiveski, kangakoda. 4 Omanikud 16. sajandil kuulus mõis nii Tödwenitele kui ka Mecksidele. 1765. aastal ostis mõisa Otto Magnus von Rehbinder ja kuni 1843. aastani oli valdus koos naabermõisa Saue ja Jälgimäe mõisaga Rehbinderite valduses.
rohkem kui varem. Algstaadiumis asendab juugend kõik seni arhitektuuris tuntud seaduspärasused väljamõeldud vormide ja dekooriga rõhutades uudseid dekoratiivseid motiive ja ornamente. [15] 1.6 Jäneda mõis Jäneda mõis (vt joon 1.6) asub ajaloolises Ambla kihelkonnas Järvamaal, tänapäeval Tapa vallas. Esimest korda mainiti mõisa 1510. aastal. Ta on mitmeid kordi omanikke vahetanud olnud seotud von Taubede, von Fersenite, von Maydellide, von Baggehufwudtide, von Löwensternide jt tuntud aadliperekondadega. [20] Mõisasüdant hakati välja ehitama suuremas osas 19. sajandi lõpul. Enamik kõrvalhooneid on ehitatud maakivist. Mõisa viimane omanik Hans von Benckendorff lasi 1915. aastal ehitada esindusliku lossilaadse peahoone, mis loodi kümmekond aastat varem maha põlenud historitsistliku puithoone asemele ehitusmeister Nazimovi käe all. 1970. aastatel lisati hoonele mahukas juurdeehitis. [7]
annaabi.ee 
