Juudiusulised kurdid ja mõned kristlastest kurdid räägivad nagu assüürlasedki aramea keelt, mis kuulub semiidi keelte hulka. · Kurdid on tänapäeval suurim riigita rahvas. · Nad on valdavalt sunniidid,kes võtsid islami usu vastu 7.sajandil....(Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru.Sunniite on umbes 90% moslemitest.) · Iraagis moodustavad kurdid elanikkonnast 15-20%. · Nad on võidelnud Bagdadiga iseseisvuse eest alates 1961.aastast. · 1970.aastal sõlmisid kurdi liidrid Iraagi valitsusega kokkuleppe,mille tulemusena loodi neli aastat hiljem Põhja-Iraagis Kurdide Autonoomne Piirkond (KAR). · Lahesõja järel kaotas Bagdad kontrolli KARI üle,seda asusid valvama Usa ja Britti sõjalennukid. · Kurdid moodustasid Põhja-Iraagi mägedes de facto riigi. · Kurdid on olnud korduvalt Iraagi keskvalitsuse sõjaliste rünnakute ohvrid. · 1980-1988
Juudiusulised kurdid ja mõned kristlastest kurdid räägivad nagu assüürlasedki aramea keelt, mis kuulub semiidi keelte hulka. · Kurdid on tänapäeval suurim riigita rahvas. · Nad on valdavalt sunniidid,kes võtsid islami usu vastu 7.sajandil....(Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru.Sunniite on umbes 90% moslemitest.) · Iraagis moodustavad kurdid elanikkonnast 15-20%. · Nad on võidelnud Bagdadiga iseseisvuse eest alates 1961.aastast. · 1970.aastal sõlmisid kurdi liidrid Iraagi valitsusega kokkuleppe,mille tulemusena loodi neli aastat hiljem Põhja-Iraagis Kurdide Autonoomne Piirkond (KAR). · Lahesõja järel kaotas Bagdad kontrolli KARI üle,seda asusid valvama Usa ja Britti sõjalennukid. · Kurdid moodustasid Põhja-Iraagi mägedes de facto riigi. · Kurdid on olnud korduvalt Iraagi keskvalitsuse sõjaliste rünnakute ohvrid. · 1980-1988
liikumiste vastu ning üritavad ohjeldada pingeid šiitide ja sunniitide vahel. Uurisin, miks ei ole Iraak ikka rahu leidnud. Rahvastik Peaaegu 75% Iraagi rahvastikust koosneb araablastest. Teine suurem rahvus on kurdid, kes moodustavad ligikaudu 15% elanikkonnast. Kurdid elavad peamiselt Põhja-Iraagis, Kagu- Türgis ja Loode-Iraanis. Iraagi valitsus on aastakümneid üritanud maha suruda kurdide iseseisvustaotlusi. Nad on võidelnud Bagdadiga iseseisvuse eest alates 1961. aastast. 1970. aastal tehti valitsusega kokkulepe, mille tulemusena loodi neli aastat hiljem Põhja-Iraagis Kurdide Autonoomne Piirkond (KAR). Kurdid on olnud korduvalt Iraagi Keskvalitsuse sõjaliste rünnakute ohvrid. 1980.-1988. aasta Iraani sõja ajal võitlesid kurdid valitsuse vastu. 1988. Aastal kestis 7 kuud rünnak kurdide partei tugipunktide vastu. Valitsus kasutas hulgaliselt keemiarelvi. Näiteks hukkus märtsis
korra suhtes karistati surmaga.MIKS ON OLNUD IRAAK S.HUSSEINI VALITSEMISE AJAL PIDEVAKS KRIISIKOLDEKS MAAILMAS?- Ta oli väga agressiivne ja tal oli palju vaenlasi. KURDID-ELUKOHT- Kagu-Türgi, Loode-Iraan, Põhja-Iraak ja mõnel pool Süürias. AJALUGU- indoeuroopa hõimude järeltulijad, kes ilmusid ajalooareenile võib-olla juba Mesopotaamia algaegadel, ise arvestavad nad oma ajalugu 7.saj.eKr. USK- islami usk. VÕITLUS OMA RIIGI EEST- Bagdadiga al.1961a-st., KAR, Põhja- Iraagi mägedes de facto riik. c)LÄHIS-IDA KONFLIKT-LAIENDATUD KAVA LÄHIS-IDA KONFLIKTI KOHTA-1.Võitlus Plaestiina pärast 1940a-l. a)Palestiinas elanud araablased arvasid, et see peab kuuluma neile. b)14.mail 1948a. kuulutati välja oma riik-Iisrael. C) Pärast Palestiina sõda sõlmiti vaherahu.2. Võitlus Palestiina pärast 1950-1980a-l. a)1956a. puhkes sõda Egiptuse ja Iisraeli vahel. Sõjategevus lõpetati ÜRO survel ilma alade loovutamiseta
annaabi.ee 
