Itaalia väekoondised Kürenaikas ja jaanuarist maini 1941 teistes Itaalia Aafrika valdustes. Alates 22.06.1941 osales Itaalia sõjas NSV Liidu vastu. Talvel 1941-1943 sai Itaalia armee (umbes 250 000 meest) Doni keskjooksul purustavalt lüüa. Mais 1943 sundisid USA, Briti ja Prantsusmaa väed Saksa ja Itaalia väekoondised Põhja Aafrikas kapituleeruma, 10.07.1943 tungisid USA ja Briti armee Sitsiiliasse. 25.07.1943 kukutati paleepöördega Mussolini valitsus. Marssal P. Badoglio juhtimisel moodustatud uus valitsus sõlmis 03.09.1943 liitlastega vaherahu ja kuulutas fasismivastase liikumise survel 13.10.1943 Saksamaale sõja. Saksamaa oli selleks ajaks okupeerinud Kesk- ja Põhja- Itaalia. Nendel aladel vallandus ulatuslik okupantide ja Itaalia fasistide ulatuslik võitlus. Seda juhtisid antifasistlike parteide liimeist moodustatud rahvusliku vabastamise komitee. Juhtiv osa oli Itaalia KP-l , 1943-1946 suurenes Itaalia KP liikmete arv 15 000-1,7 miljonini
10. juulil 1943 alustasid USA ja Briti väed operatsiooni "Husky", mille eesmärgiks oli Sitsiilia hõivamine. Seejuures osutas liitlastele märkimisväärset abi Itaalia maffia, kes lootis Mussolini kukutamise läbi oma varasemat võimsust taastada. Mussolini tähte oli Itaalia sõjaline ebaedu varjutanud juba varem, ning 25. juulil nimetas Itaalia kuningas Vittorio Emanuele III valitsusjuhiks marssal Pietro Badoglio; Il Duce arreteeriti, fasistlik partei saadeti laiali. Pärast seda kui ameeriklased ja britid kinnitasid kanda Itaalia mandriosas, kirjutasid uue valitsuse esindajad 3. septembril alla vaherahukokkuleppele, ning 13. oktoobril kuulutas Itaalia kuningriik Saksamaale sõja. Niisiis olid sakslased sunnitud avama veel ühe rinde, sedapuhku Itaalias. Saksa eriüksuse operatsiooni läbi vabastatud Mussolinile alluv Saló vabariik Itaalia põhjaosas jäi jätkuvalt Saksamaa liitlaseks.
annaabi.ee 
