püsima. Lisasin 4 tilka (NH4)2CO3 lahust ja soojendasin veevannis 80 oC juures 3 minutit. Tsentrifuugisin tekkinud valge BaCO3 ja CaCO3 sademe ja kontrollisin sadestumise täielikkust. Tsentrifugaadi jätsin V rühma katioonide analüüsiks. Pesin karbonaatide sadet ammooniumpuhverlahusega ning lahustasin selle 2M äädikhappes ja tõestsin lahusest Ba2+ ja Ca2+-ioonid. Ba2+- ioonide tõestamine ja eraldamine Lisasin 4 tilgale lahusele 3 tilka K2CrO4 lahust. Tekkis kollane BaCrO4 sade, mis tõestas Ba2+- ioonide olemasolu lahuses. Ba2+ + CrO42- BaCrO4 BaCrO4 sade ei lahustu äädikhappe toimel, aga reageerib lahjendatud HCl lahusega. 2 BaCrO4 + 2 H+ 2 Ba2+ + Cr2O72- + H2O Lahuses sisaldusid Ba2+-ioonid, seega tuli need eraldada ülejäänud lahusest. Jätsin osa lahust Ca2+- ioonide tõestamiseks punktis b). Lisasin lahusele K2CrO4 ja soojendasin. Tsentrifuugisin BaCrO4 sademe. Tsentirfugaat oli kollakas, mis tulenes CrO42- - ioonide liiast. Liia
..3 minutit. Tekkinud valge karbonaatide BaCO3 ja CaCO3 sade tsentrifuugitakse ja kontrollitakse sadestumise täielikkust. Tsentrifugaat jäetakse V rühma katioonide analüüsiks. Pestud karbonaatide sade lahustatakse äädikhappes ja saadud lahusest tõestatakse Ba2+ ja Ca2+ -ioonid. Ba2+ + (NH4)2CO3 BaCO3 + NH4+ Ca2+ + (NH4)2CO3 CaCO3 + NH4+ Ba2+- ioonide tõestamine ja eraldamine a) 3...4 tilgale lahusele lisatakse 2...3 tilka K2CrO4 lahust. Ba2+ -ioonide olemasolul tekib kollane BaCrO4 sade: Ba2+ + CrO42 BaCrO4 BaCrO4 sade ei lahustu äädikhappe toimel, aga reageerib lahj. HCl lahusega: 2BaCrO4 + 2H+ 2Ba2+ + Cr2O72 + H2O b) leekreaktsioon kollakasroheline värvus Ba2+- ioonide eraldamine Ca2+ -ioonidest põhineb nende ioonide kromaatide erinevatel lahustuvustel. Ks BaCrO4 = 1,2 ·1010 Ks CaCrO4 = 7,1 ·104 Kui lahuses sisaldusid Ba2+ -ioonid, siis eraldatakse need ülejäänud lahusest. (Osa lahust on soovitav
.4 tilka (NH4)CO3 lahust ja soojendatakse vesivannis 80°C juures 2...3 minutit. Tekkinud valge karbonaatide BaCO3 ja CaCO3 sade tsentrifuugitakse ja kontrollitakse sadestumise täielikkust. Tsentrifugaat jäetakse V rühma katioonide analüüsiks. Pestud karbonaatide sade lahustatakse äädikhappes ja saadud lahusest tõestatakse Ba2+ ja Ca2+ -ioonid. Ba2+- ioonide tõestamine ja eraldamine a) 3...4 tilgale lahusele lisatakse 2...3 tilka K2CrO4 lahust. Ba2+ -ioonide olemasolul tekib kollane BaCrO4 sade: Ba2+ + CrO42 BaCrO4 BaCrO4 sade ei lahustu äädikhappe toimel, aga reageerib lahj. HCl lahusega: 2BaCrO4 + 2H+ 2Ba2+ + Cr2O72 + H2O Tulemus: Tekkis kollane sade, mis tõestas Ba2+ ioonide olemasolu lahuses. b) leekreaktsioon kollakasroheline värvus Ba2+-ioonide eraldamine Ca2+ -ioonidest põhineb nende ioonide kromaatide erinevatel lahustuvustel. Ks BaCrO4 = 1,2 ·1010 Ks CaCrO4 = 7,1 ·104
katioonid CaCO3 + CH3COOH Lahuses Ba2+, Sr2+, Ca2+ + K2CrO4 Sademes kollane Lahuses BaCrO4 Sr2+, Ca2+ + Na2CO3 Sademes SrCO3, CaCO3 + CH3COO Lahuses Sr2+, Ca2+ Tõestusreaktsioonid
vastupidi. Üldkuju : 2CrO4 (OHH+) Cr2O7. Kroomhapped ja nende soolad kromaadid on tugevad oksüdeerijad, eriti happelises keskkonnas. Laboripraktikas kasutatakse kromaatidest oksüdeerijana peamiselt kaaliumdikromaati. Kaaliumdikromaadi ja kontsentreeritud väävelhappe segu nimetatakse kroomiseguks ja kasutatakse laboris klaas- ja portselannõude efektiivse puhastusvahendina. Rasklahustuvaid kromaate kasutatakse värvipigmentidena: PbCrO4, BaCrO4 kollased, Fe2(CrO4)3 oranz, PbCrO4 ja MoCrO4 segu punane, SnCrO4 punakaslilla portselani pigment. 3. kuld: peamised o.-a, tuua näiteid ühenditest (valemid, kasutamine). Au oksüdiatsiooniaste on piirides -I (CsAu) kuni V, peamiselt III ja I. Au on valuutametall, mille vanim kasutusala on juveeltoodete valmistamine ja müntide vermimine. 5- 10% kullatoodangust kasutatakse hambaproteeside valmistamiseks. Kuldmünte valmistatakse Au.sulamist, milles on 10% Cu
Seda kasutakse magnetofoni- ja videolintide valmistamiseks. Kroom(VI)oksiidile vastavad happed on kroomhape (H2CrO4) ja dikroomhape(H2Cr2O7). Hapete soolad on kromaadid ja dikromaadid. Kromaadid on püsivad leelilises keskkonnas. Nad on tugevad oksüdeerijad. Kromaate kasutatakse nahatööstuses,korrosioonitõrjeks ja puidu konservandina(muudavad puidu püsivaks mitmesuguste seenhaiguste suhtes). Rasksulavaid kromaate kasutatakse värvipigmendina: PbCrO4 ja BaCrO4 annavad kollase värvuse, Fe2(CrO4)3 oranzi ning PbCrO4 ja MoCrO4 punase värvuse. CrK(SO4)2 * H2O [kaaliumkroom(III)sulfaat] on tähtis sool. Argielus tuntakse teda kroomkaaliummaarjase nime all. Teda kasutatakse nahaparkimisel, sest sellega pargitud nahk ei pundu vees ning on vastupidav paindele ja kulumisele. Kroomnahk on tugev ja ilusa läikega. Dikromaadid on püsivad happelises keskkonnas ning nede lahus on oranz.Cr2+ soolad pole isegi nõrkade oksüdeerijate juuresolekul püsivad
keemistõugetega! ).Tsentrifuugi (2 võrdselt täidetud tsentrifuugiklaasi! ).Kontrolli sadestamise täielikkust, vajadusel korda sadestamist. .Eralda sade (II rühm) tsentrifugaadist (I rühm). Pese sade dest. veega.Lahusta sade minimaalse koguse 2M etaanhappega CH3COOH (vajadusel soojenda).Saadud lahust kasuta ioonide tõestamiseks. Baariumioonide Ba+2 tõestamine. Kaaliumkromaadi K2CrO4 toimel etanaatpuhvris (CH3COOH+CH3COONa, pH=4-5) tekib kollane kristalne BaCrO4 sade.Võta klaasplaadile tilk uuritavat lahust,lisa tilk etanaatpuhvrit ja tilk reaktiivi.Kollase kristalse sademe teke (mis ei lahustu tilga etaanhappe CH3COOH toimel) tõestab Ba+2-ioonide olemasolu. Ba+2 + CrO4-2 BaCrO4 Strontsiumioonide Sr+2 tõestamine. Ammooniumsulfaadi (NH4)2SO4 küllastunud lahuse toimel tekib valge kristalne SrSO4 sade.Reaktiivi lisada uuritava lahusega võrdne kogus!(Parema nähtavuse huvides võiks reaktsiooni läbi viia katseklaasis
annaabi.ee 
