Kõige tuntum Diego Velazquez kes ka Sevillast pärit Sevilla kunstiakadeemia 1660.a. D. Velazquez, F. Zurbaran, B.E. Murillo Velazquez on teinud ka olustikumaali ja matkinud Tiziani Majanduslik jõukus "Vulcanuse sepikoda" töötemaatika Varasemas loomingus võib näha "keldriluugivalguse"efekti "Kuninganna Mariana portree" Kujutab ka manufaktuuris töötavaid ketrajaid "Õuedaamid" Väga huvitav peegel - kujutab printsessi ema ja isa (kuningat ja kuningannat) "Breda alistamine" "Bacchose triumf" ehk joomingud Ratsaportreed Zurbaran Keldriluugiefekt Sidruni ja apelsini korvike ja moka tass Murillo Palju altarimaale, seinamaale Ohverdas oma elu kunstile (kukkus seinamaali maalides) Natüürmordid Madonna maalid Loomi (koerad, kassid) Armas kunstnik (hispaanlased on vastu võtnud seadused, mis keelavad tema tööde müüki välismaale) FLANDRIA KUNST Peter Paul Rubens Kõige suurem esindaja Tohutu suured formaadid
Dante kirjeldas metsa koledana, G. le Goff kirjutas, et lindpriid elavad metsas, kuid Ariosto ,,Raevunud Orlandos" sõidavad rüütlid meelega metsa, kuna see on täis metsikust ja salapära. Aeg muutus hinnaliseks, 13. saj hakkasid Firenzes aega mõõtma mehaanilised kellad. See kaotas oma ideaalsuse. Aja kadumise teema oli ülitähtis, ,,carpe diem" oli nt 15. saj Itaalia roosiluule sümboolikas roosid närbuvad, aeg tuleb seega kiiresti ära kasutada. Nt Lorenco de Medici ballaad ,,Bacchose ja Ariadne triumf". Inimese muutumine ajas ja ruumis tähendas teotahtelisust humanistid rõhutasid inimese tahet, mitte teadmist. Taheti maailma muuta, linnas midagi ära teha. Seoses uue inimesekontseptsiooniga inimene on tehtud jumala näo järgi, ta on vaba valima, dünaamiline, asub keskmises sfääris ning võib teaduse abil maailma valitseda tekkis ka naudingu idee. Epikuurlaste jaoks oli nauding vaimses tegevuses, kuid nüüd tundus, et jumal
annaabi.ee 
