Ülevõimendatud tarbimisühiskonna roosamannale tekib 50ndate lõpus vastukaaluks noorte reaktsiooniline liikumine. Viimaste ideoloogia sai ainest Jean-Paul Sartre ja Albert Camus absurdi- ning eksistentsalismivaimust. Biitnike kultuur, kantud William Burroughs, Allen Ginsburg ja Jack Kerouaci poolt, levib noorte intellektuaalide seas. Kinolinalt jagavad stiilinäiteid Marlon Brando ja James Dean nahk, teksad, T-särk, paksu tallaga saapad. See esialgu pisut liiga radikaalne stiil tekitab babyboomerite põlvkonna sirgudes terve omaette tööstusharu. 1940ndad: sõda ja Christian Dior Neljakümnendate mood oli mõjutatud sõjast. Vaatamata raskest olukorrast toimus siiski mõningast liikumist. Moeajakirjad jätkasid ilmumist propageerides enda eest hoolitsemist, mis omakorda pidi innustama võitlusvaimu. Ülesanne iseenesest polnud kerge, kuna sõjatööstus haaras endale kõik ressursid ja kergetööstuse produktid olid limiteeritud.
pooldajate ja konservatiivide vahel. Nende seos kirikuga on lõdvem, oma poliitilistelt vaated on nad liberaalsed. •Boomerite jaoks oli muusika oluliseks põlvkondliku identiteedi väljenduseks. Beatlemania. Ka babyboomerid ise on endid eriliseks põlvkonnaks pidanud. 1960ndail, kui suur hulk noori hakkas teismeliseikka jõudma hakkasid nad ise ja nende lähedased neist kui erilisest põlvkonnast rääkima. X-põlvkonnaks loetakse babyboomerite järel sündinuid, neid nimetatakse ka Baby Busteriteks, sünniaastad arvestatakse 1960ndate algusest 1980ndate alguseni. Sündinud 1960ndatest-1981, said täisealiseks peale Vietnami sõda. •Nad nägid personaalarvuti võidukäiku, videomängude ja kaabeltelevisioni levikut ning interneti rakendamist sotsiaalsetel ja kommertseesmärkidel. •Disko tõus ja langus, AIDSi levik, Lahesõda, 1980‘ndate rokkarid (a la Bon Jovi), new wave,
annaabi.ee 
