Paleed ründas ka rood õhudessantväelasi ja samal hommikul ja päeval paleed valvanud nn Musulmanide pataljon, kokku umbes 700 võitlejat. Lahingumöllus röökisid vales mundris mehed venekeelseid vandesõnu, et mitte tappa üksteist ja palees olevaid Nõukogude arste.Kaitsjad, e. Aminile otsealluv sajameheline ihukaitse, avaldas tugevat vastupanu, kes aga tapeti, tapeti ka Amin.Pärast Amini tapmist asus riiki juhtima Nõukogude Liidule ustav Babrak Karmal. Karmali vahetas 1986 aastal välja Muhammad Najibullah. ÜRO vahendusel 1988 sõlmitud relvarahu tulemusena viis Nõukogude pool oma väed välja. Viimased Nõukogude väeüksused lahkusid 15. veebruaril 1989. Peale nõukogude vägede lahkumist naasis mitu miljonit põgenikku kodumaale. USA ja Nõukogude Liit kindlustasid üheskoos kokkuleppe täitmist, ent sissid ei tunnustanud seda seni, kuni Nadzibulla veel võimul püsis. Afganistani kommunistid, kellest oli saanud kõigest
Abikaasadeks anti mõjukate õukondlaste tütreid. Poegadega käituti vastupidiselt. Neid kutsuti õukonda ja kasvatati impeeriumile vajaliku patriotismi vaimus. Hoolega jälgiti vürstide või hõimupealike koduseid tülisid. Kui mõni võimur sai kaotuse osaliseks, siis anti talle tänapäeva mõistes poliitiline varjupaik. Temast sai varumängija, keda õigel momendil jälle poliitilisele väljale saata. Seda võtet kasutavad riigid tänapäevani. Kust ilmusid Afganistani Babrak Karmal ja Karzai? Rahumeelsed vahendid alati ei aidanud. Barbarid nõudsid järjest rohkem raha ja ähvardasid üle minna vaenlaste leeri. Olukorra päästmiseks kasutati tänapäevalgi tuntud diplomaatilisi võtteid. Vaenlased oli vaja omavahel tülli ajada. Kõige olulisem oli luua vastasrinne kõige ohtlikuma vaenlase vastu. See ,,Jaga ja valitse" põhimõte iseloomustas Inglismaa diplomaatiat sajandite jooksul Justinianus oskas naabritega käituda nagu malenditega. Ta mõtles süsteemselt.
Partei etteotsa sai 1979. a septembris Hafizullah Amin. Kui seni oli sõjaline ja materiaalne abi mässuliste mahasurumiseks tulnud NList, siis suhted halvenesid oluliselt pärast Amini keeldumist Nõukogude ettepanekust aidata tal stabiliseerida poliitilist olukorda. Moskvale selline käitumine ei meeldinud ja otsustas kasutada jõudu. Detsembris 1979 jooksid Afganistani tunginud nõukogude eriväelased tormi presidendipaleele Kabulis ja vallutasid selle. Amin tapeti ja riiki asus "juhtima" Babrak Karmal. NLi väed hakkasid põhjast Afganistani tungima. Nõukogude sõduritel puudus aga väljaõpe võitlemaks mägisel maastikul ning samuti oli neile paljuski tundmatu sealse sissisõja taktika. Lisaks sellele oli kohaleviidud sõjatehnika, eriti soomukid ja tankid kergelt haavatavad. NLi sõdurid leidsid end tihti võitlemas kohalike elanike vastu, keda nad olid saadetud kaitsma. See tekitas kohalikes elanikes "vabastajate" vastu veelgi enam vaenulikkust ja sissivõitlejate read tugevnesid
annaabi.ee 
