tugiliistud , mis fikseerivad liistude asendi hülsis ega anna neile võimalust sõuvõlliga kaasa pöörlemiseks. Kõige levinenum kaasaegsetel laevadel on metalliliste laagrite kasutamine. Sel juhul kujutavad dedvudlaagrid endast malmist või roostevabaterasest valmistatud pukse, mis on seest üle valatud babiidiga. Puksi ehk hülsi paksus peab olema vähemalt 10 % sõuvõlli diameetrist ja babiidi kihi paksus sõltuvalt võlli diameetrist 3 - 5 mm. Babiitlaagrid nõuavad rõhu all õlitust . Õlirõhk hoitakse pidevalt ühtlane võlliliinist kõrgemal asuva õlipaagi ühtlase tasemega ja õlirõhk peab ületama merevee hüdrostaatilise rõhu 0,03 - 0,04 MPa. Hülsi välimisel küljel on õli juhtimiseks laagritele neli õlikanalit. Babiitlaagrite kasutamisel võrreldes mittemetalliliste laagrite kasutamisega on järgmised eelised . - väiksem hõõrdetegur võrreldes veeõlitusega,
fiksaatorliistudega ● laager treitakse seest õigesse mõõtu (töödeldakse õigele lõtkule) ● freesitakse liistude vahele pikkisuunalised veekanalid (uuematel deidvudi laagritel freesitakse külgtaskud). Kummiliistud Valmistatakse vormis, kusjuures liistule pannakse sisse metallist kargass. Liistud kinnitatakse laagrisse peitepeaga poltide või ka kruvide abil. (kargassil peavad olema keermestatud avad) Babiitlaagrid Viimasel ajal on hakatud kasutama deidvudi seadmetes malmhülsse, mis on üle valatud babiit kattega. Laagrit määritakse õliga. Et tagada õli poolel suuremat survet, kui seda on merevee poolel siis õli poole süsteem on varustatud nn kravitatsioonipaagiga, milline peab olema 1,5m kõrgemal veeliinist. Babiit laagrite eelised: ●väike hõõrdetegur võrreldes veega õlituse korral ●sõuvõll on õli sees ja ei vaja täiendavat korrosiooni kaitset