enesejälgimist ja enda kallal urgitsemist ning hirmu oma nõrkuste ees. Inimene, kelle enesehinnang on madal üritab olla teiste meele järgi, seda kas selleks, et saada teistelt kiitust ja tõsta nii oma enesehinnangut või siis, tunnetades oma alaväärsust, lihtsalt alluda endast parematele. Igal inimesel on vajadus säilitada enesehinnangut suhteliselt stabiilsena, enamasti positiivsena. Inimesed kaitsevad ja üritavad parandada oma positiivset minapilti. Seda loetakse inimese üheks baasvajaduseks. ENESEHINNANGU FAKTORID Enesehinnang sõltub kolmest faktorist: 1. Võrdlus teiste saavutustega - võrreldakse enda saavutusi teiste omadega, endast paremate ja halvematega. 2. Võrdluse väärtus oleneb inimese seotusest, lähedusest teistega sarnaste, harjunud tegevuste tulemuste võrdlused ja enda võrdlemine sarnaste omadustega inimestega on tähtsamad kui enda võrdlemised ebaharilike tegevuste või tundmatute ja teistsuguste inimestega
soodustada loovuse kasutamist töös. (Virovere jt 2004: 63). Teooria loomise ajal väideti, et vaid paar protsenti inimestest jõuab välja eneseteostuseni. Praegu see siiski paika ei pea, pigem ollakse seisukohal, et enamikul inimestel, kui mitte kõigil, on soov end teostada ja see vajadus on sageli üks olulisematest, mida soovitakse rahuldada enne teisi. Sellest tulenevalt on mõned autorid seisukohal, et tänapäeva heaoluühiskonnas on Maslow' püramiid pööratud pea peale, s.t baasvajaduseks on eneseteostuse vajadus. (Virovere jt 2004: 63). Herzbergi teooria valguses mõistame paremini töötajate motiveerimise eri aspekte ning vajadust tasakaalustada rahalisi ja mitterahalisi hüvesid sõltuvalt organisatsiooni ja töötajate eripärast. Kõrge elustandardiga riikides pööravad inimesed üha enam 13 tähelepanu nn kõrgemate vajaduste rahuldamisele ning töötasu kui füsioloogilise vajaduse rahuldamise motiveeriv toime väheneb
annaabi.ee 
