Eluase võib olla samaaegaselt: kestvuskaup, millega vabaturul kaubeldakse kui investeeringuga ja mis annab omanikule tulu, st on kapital; ühiskondlik hüve, osa ühiskonna sotsiaal- ehk solidaarsussuhetest, mida pakutakse samadel alustel nagu haridus-, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande vms teenust; keskkonda ehk ühiskonna ruumilist olemist kujundav element; teenuste st nii avalike kui erateenuste süsteemi kujundav tegur. Siit lähtub, et eluase ühest küljest on baasvajadus, mis on iga inimese sotsiaalne õigus. Sotsiaalsed õigused moodustavad koos poliitiliste ja tsiviilõigustega osa inimõigustest. Mis puudutab EV põhiseaduses sätestatud inimesele ette nähtud õigust elamumajanduse ja elamistingimustega kindlustamise osas, siis õigust eluasemele põhiõiguste minimaalkontseptsioonis ei nimetata. Elamupoliitika probleemipõhisus tuleb välja ka järgmisest, - sotsiaalteenustega rahulolu
magistrikraadita teha, tuleb end täiendada jne, siiski on see üsna hägune. Vaja oleks ülesehitada. Nõustamispsühholoogia seisukohti rakendavad paljud erinevad spetsialistid: arstid, juristid, psühhoterapeudid, psühholoogid, nõustajad, sotsiaal-töötajad jne. Nõustamispsühholoogia olemus * Nõustamine on sama vana kui inimkond ? Teaduslik määratlus on üsna uus, seetõttu pole teda eriti uuritud empiirilisel viisil. Inimeste käsitluses olnud sajandeid. Nõuandmine, aitamine on baasvajadus. *Nõustamispsühholoogia kui psühholoogiasuuna vanus noor teadus, välja kasvanud umbes 20.sajandi teisel poolel psühhoteraapiast. Liigitatakse rakenduspsühholoogia haruks. Eristus psühhoteraapiast, sest see on pinnapealsem ja lühem, oluline et saaks lahendada kiireid igapäevaprobleeme. Nõustamise kasvav osatähtsus elutempo kiireneb> komplekssus ja stress kasvavad > valikute arv kasvab> tööpuudus > tiheliolek(rahvaarvu kasv) >urbaniseerumine >palju vaba
annaabi.ee 
