Tuntud Eesti filosoof Lembit Valt on öelnud, et teadus tekib teadmise ja mitteteadmise piirimail. See tähendab, et ainult olemasoleva teadmise baasilt saab seada uurimisprobleemi ja küsimused, millele hakatakse vastuseid otsima. Praktilisest seisukohast tähendab see, et õpilaste uurimistöid ei saa planeerida kohe õppeaasta algusse, eriti ühiskonnaõpetuses, mida pole igas klassis. Uurimistööks valitud teema on vaja alustuseks baastasemel läbi võtta. Õpilase jaoks annab minimaalse piisava taseme õpiku vastavateemaline peatükk. Kui õpilane on näiteks peatüki kodanikuühiskonnast läbi töötanud, teab ta asjassepuutuvaid põhimõisteid ja kodanikuühiskonna tunnuseid, mis aitavad tal kodanikuühiskonda reaalsest elust üles leida, seda mõõta ning konkreetsete parameetrite abil kirjeldada. Õpetajal on teadmisi natuke rohkem vaja, sest ta peab õpilast juhendama, aitama tal oma uurimistööd kavandada, sh
lõpptulemusena määratakse tüüpilisuse aste Mõiste hierarhiad - Eristatakse kolm taset mis väljendavad erinevaid abstraktsiooni tasemeid (kinnitatud eksperimendiga) - Superordinaarne e üldmõiste – hõlmavad väga erinevaid objekte (mööbel) - Baastase – asjad mis esinevda reaalses elus, millel on tajutud ühised omadused ja funktsioon nt tool - Subordinaarne – spetsiifilised asjad ja objektid, pole kuigi ökonoomsed nt tugitool Baastase - Baastasemel on eriline koht meie igapäevases tunnetuses. Baastaseme erilisust on tõestatud eksperimentaalselt - Nii täiskasvanud kui lapsed nimetavad sponataanselt just baastaseme mõisteid - Lapsed omandavad baastaseme mõsited kõgie varem - Baastaseme objekte tunnevad nii lapsed kui täiskasvanud kõige kiiremini ära - Baastaseme mõisteid tähistavad sõnad on lühemad Tõenäosusliku lähenemise plussid
annaabi.ee 
