Selles teoreemis väljendatut kasutatakse lahendi õigsuse ja loogilisuse kontrolliks. SIMPLEKSMEETOD Simpleksmeetod- lineaarsete planeerimisülesannete põhiline lahendusmeetod. Kui kanoonilisel kujul antud ülesanne sisaldab n-tundamtut ja m-võrrandit, siis simpleksmeetodil leitud lahendis võivad nullist erineda mitte rohkem kui m(kitsenudste arv) tundamtu väärtused mida nimetatakse lahendielementideks. Simplekstabelit nimetatakse baastabeliks, kui kitsenudste süsteemi kordajatele vastav tabeliosa sisladab m-erinevat ühikveergu (m- kitsenudste arv). (Ühikveerg-veerg, milles nullist erieneb vaid üks element) Baastabel on lubatav kui kõik elemendid b1(vabaliimed) on mittenegatiivsed. Lubatav baastabel on optimaalne, kui baastundamtutele vastavad elemendid sihifukntsiooni reas on 0-d ja ülejäänud selle rea elemendid (-cj) on mittenegatiivsed
rahuldatud kõik kitsenduste süsteemi võrrandid. Baasitabel on lubatav, kui kõik elemendid bi on positiivsed. Lubatav baastabel on optimaalne, kui baasitundmatutele vastavad elemendid sihifunktsiooni reas on 0-d ja ülejäänud selle rea elemendid on (-cj) on mittenegatiivsed (-cj ≥0). Kanoonilisel kujul esitatud LPÜ lahendamine simpleksmeetodil koosneb järgmistest sammudest: • Simplekstabeli koostamine • Simplekstabeli teisendamine baastabeliks (vajadusel) • Baasitabeli optimaalsuse kontrollimine ja simpleksteisendused optimaalse simplekstabeli leidmiseks • Optimaalse simplekstabeli analüüs. 5 Selgub, kas on alternatiivseid lahendeid, saab leida DÜ lahendeid, saab uurida lahendi stabiilsust- millistes piirides võivad LPÜ andmed muutuda, et lahendi optimaalsus säiliks. Põhireeglid simpleksteisendusteks 1
annaabi.ee 
