SQL kliendi ja serveri vahelise suhtlemise realiseerimise osas on jäetud andmebaasisüsteemi loojatele vabad käed. SQL agendi ja kliendi vaheline suhtlus on standardiseeritud. On kirjeldatud API (Application Programming Interface) mille kaudu peab olema võimalik andmebaasisüsteemi poole pöörduda. SQL kliendi moodulid Null või rohkem SQL kliendi moodulit, mis sisaldavad protseduure ja on seotud SQL agendiga. Lisaks loetakse SQL keskkonna osadeks veel kasutajad, kataloogid, baastabelid. SQL alamkeeled SQL keel koosneb alamkeeltest: Data Definition Language (DDL) Keel, mis võimaldab kirjeldada andmebaasi struktuuri ja kontrollida juurdepääsu andmetele. See keel sisaldab järgmiseid lausete tüüpe: Andmete defineerimise laused e. andmekirjelduse laused (data definition statements) - defineerivad andmebaasistruktuuri. Nendega luuakse kõik andmebaasi objektid - tabelid, vaated, indeksid, kasutajad, trigerid jne. "CREATE", "ALTER", "DROP" laused.
Andmete varundamise/taastamise võimaldamine Süsteemikataloog Andmebaasisüsteemi kolmekihiline arhitektuur: Erinevates andmebaasi tasemetes on erinevat tüüpi objektid, mida andmebaasisüsteem peab võimaldama kasutada. Väline tase andmebaasi kasutajate jaoks mõeldud vaated andmetele (virtuaalsed tabelid ja nendega seotud kitsendused). Kontseptuaalne tase andmebaasi struktuuri ja käitumise kirjeldus (baastabelid, baastabelitega seotud kitsendused, operaatorid). Sisemine tase andmete füüsilise salvestamise (failid, indeksid) ja operatsioonide realiseerimise küsimused. Loogiline vs. füüsiline sõltumatus Loogiline andmete sõltumatus andmebaasi kontseptuaalses skeemis tehtud muudatus ei mõjuta seda kuidas paistavad kasutajatele andmebaasi välised skeemid. Füüsiline andmete sõltumatus andmebaasi sisemises skeemis tehtud muudatus ei
) • Kuidas mojutab andmete muutmise sagedus seda, kui tihedalt tuleb ̃ andmeplokkidesse sisemisel tasemel ridu paigutada? Harva muudetavate tabelite ja indeksite andmetele ei pea palju ruumi jätma, väga sageli muudetavate tabelite ja indeksite andmed peaks olema plokkides, kus on vaba ruumi 30%. • Millisesse andmebaasi tasemesse (skeemi) kuuluvad erinevad andmebaasiobjektid? (vaated valisesse, baastabelid kontseptuaalsesse, indeksid ̈ sisemisse) • Kuidas saab Oracles luua arvujada generaatorit (CREATE SEQUENCE) ja trigerit (CREATE TRIGGER)? • Aktiivne, sundmustele reageeriv andmebaas – millise andmebaasiobjekti olemasolul voib sellest raakida? (trigerid ja/või deklaratiivsed kitsendused) • Trigerid (Oracle naitel). ̈ Triger on andmebaasiobjekt, mis võimaldab andmebaasis
tasemel ridu paigutada? Kui andmeid muudetakse ja tekib migreerumine, siis on vaja uus rida lisada ja kui andmeid muudetakse sagedasti ja migreerumine tekib sagedasti, siis tuleb read päris tihedalt ikka paigutada. I guess... 48 Millisesse andmebaasi tasemesse (skeemi) kuuluvad erinevad andmebaasiobjektid? Vaated välisesse, baastabelid kontseptuaalsesse, indeksid sisemisse. Kuidas (millise käsuga) saab Oracle's luua numbrijada generaatorit ja trigerit? Arvujada generaatorit - CREATE SEQUENCE ja trigerit - CREATE TRIGGER. Numbrijada generaatori objekt Andmebaasisüsteemis võib kasutada nn. numbrijada generaatoreid selleks, et genereerida unikaalseid, antud arvu võrra suurenevaid numbreid tabeli kirjete jaoks. Generaator Oracle näitel CREATE SEQUENCE arve_nr INCREMENT BY 10
annaabi.ee 
