pingutan rohkem. Juhid usuvad tavaliselt, et raha on kõikvõimas motivaator, aga tegelikult ei ole. MIKS? Kohanemine – kui saan igakuu 50euri rohkem, kas see jääb sul üle. Kui hästi sa kohaned sellega, kui tulud suurenevad, suurenevad ka kulud. Võrdlus – võrlden teistega. Tahaks ka nagu need, kes minust eespool. Võrdlen ülespoole ja tahan juurde. Alternatiivid Muretsemine – kuis baassissetulek on kindlustatud, siis mingil hetkel hakkamemõtlema, mida me raha eest ei saa, ehk muretseme teiste asjade pärast. Eriti tervise pärast raha eest ei saa tervist. Raha mõju motiveerijana on lühiajaline 14 ÜLDINE MOTIVATSIOONIMUDEL (NÄIDIS ÜKS PALJUDEST) Soorituse pool sõltub sellest, kui pikalt ja püsivalt/pingsalt inimene pingutab. Pingutus
Vahel eristatakse ka efektiivsus I ja efektiivsus II Efektiivsus I – palju sotsiaaltoetused vähendavad vaesuse määra, vaeseid enne ja pärast sotsiaaltoetust Efektiivsus II – palju sotsiaaltoetused vähendavad vaesuslõhet, mediaansissetuleku erinevuse vähenemine võrreldes vaesuspiiriga Sotsiaaltoetuste liigid: BASSISSETULEK (basic income) – miinimum mida makstakse, kõigile, ilma sissetulekute testita. Lastetoetus 45EUR on sisuliselt baassissetulek GMI (guaranteed minimum income) – elatusmiinimumile vastav sissetulek, määratakse sisstulekute testi ja töökohustuse või vabatahtliku töö kohustuse vm tingimuste juures. Eeldab nn sotsiaalse miinimumi arvutamist, miinimumpalga süsteemi jm (et tööandjad ei veeretaks tinglikult palga maksmise kohustust hoolekandele jms) Negatiivne tulumaks (negative income tax NIT) inglise poliitik Juliet Rhys-Williams
annaabi.ee 
