esimesele vabale pesale pinumälu piirkonnas, siis kirjutatakse operand mällu. Stackis sälilib viimasena kirjutatud sõna aadress. Autoinkrementne adresseerimine on seotud pinumälust lugemisega (stack pop). Alguses loetakse sõna, millele osutab pinumälu osuti ja ss suurendatakse seda nii, et see näitaks järmisele sõnale pinumälu piirkonnas. Baseerimisega adresseerimine arvutatakse aadress summana baasregistri väärtusest ja nihkest, mis antakse koos käsukoodiga. Baasregistris on pikk mäluaadress, indeks lühem. Selline adresseerimine võimaldab teatud elemendile andmestruktuurist juurdepääsu andmebaasi alguse suhtes. Indekseerimisega adresseerimine leitakse aadress summana käsukoodiga koosolevast baasaadressist ja kuskil registris säilitavast indeksist. Kasutamine analoogiliselt baseerimise adresseerimisega. Baseerimisega ja indekseerimisega adresseerimine aadress leitakse kahe registri väärtuste summeerimisel
Pinumälu osutis säilib viimasena kirjutatud sõna aadress. Autoinkrementne adresseerimine on seotud pinumälust lugemisega. Alguses loetakse sõna, millele osutab pinumälu osuti ja siis suurendatakse pinumälu osuti nii, et see näitaks järgmisele sõnele pinumälu piirkonnas. Baseerimisega adresseerimine - selle korral aruvatatakse aadress summana baasregistri väärtustest ja nihkest, mis antakse koos käsukoodiga. Baasregistris on pikk mäluaadress, aga indeks võib olla lühem. Nihe võib olla märgiga arv. Baseerimisega adresseerimine võimaldab teatud elemendile andmestruktuurist juurdepääsu andmebaasi alguse suhtes. Baas otsustab tavaliselt andmestruktuuri algusele ja indeksiga valitakse teatud kirje. Indekseerimisega adresseerimine – selle korral leitakse aadress summana käsukoodiga koosolevast baasaadressist ja kuskil registris säiltatavast indeksist. Käsukoodiga kaasas olev aadress on pikk aadress
5. autodekrementne adresseerimine Kasutatakse pinumällu (STACK) kirjutamisel. 6. segmenteerimine ja lehekülgedeks jaotamine kk-ga kaasas lühem aadress adress mis viitab operandile segmendi või lehekülje sees. 7. adresseerimine indekseerimisega kk-ga ga kaasas pikk aadress ja indeks (võib olla lühem) võetakse registrist. 8. baseerimisega adresseerimine pikk aadress baasregistris ja lühem indeks on koos käsukoodiga. käsukoodiga. 9. baseerimise ning indekseerimisega ndekseerimisega adresseerimise juures leitakse operandi/resultaadi asukoht liites kokku baasaadress (pikk mäluaadress) ja lühem indeks. 10. suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid
operand mällu. Pinumälu osutis säilib viimasena kirjutatud sõna aadress. AutoINkrementne adresseerimine: on seotud pinumälust lugemisega(POP). Alguses loetakse sõna, millele osutab pinumälu osuti ja siis suurendadakse osutit nii, et see näitaks järgmisele sõnale pinumälu piirkonnas. Baseerimisega adresseerimine: Arvutatakse aadress summana baasregistri väärtustest ja nihkest mis antakse koos käsukoodiga. Baasregistris on pikk mäluaadress aga nihe(index) võib olla lühem. See võimaldab teatud elemendile andmestruktuurist juurdepääsu andmebaasi alguse suhtes. Baas osutab tavaliselt andmestruktuuri algusele ja indexiga valitakse teatud kirje. Indekseerimisega adresseerimine: Aadress leiakse summana käsukoodiga koosolevast baasaadressist ja kuskil registris säilitavast indexist. Käsukoodiga kaasas olev aadress on pikk aadress. Baseerimisega ja indekseerimisega adresseerimine: Aadress leitakse kahe
osuti väärtust, et ta näitaks esimesele vabale pesale ja siis kirjutatakse operand mällu. Osutis säilib viimasena kirjutatud sõna aadress. Autoinkrementne – seotud pinumälust lugemisega. Augul loetakse sõna, millele osutab osuti ja siis suurendatakse osutit nii, et see näitaks järgmisele sõnale pinumälus. Baseerimisega adresseerimine – aadress arvutatakse summana baasregistri väärtusest ja nihkest, mis antakse käsukoodiga. Baasregistris on pikk mäluaadress, indeks võib olla lühem. Nihe võib olla märgiga arv. Baas otsustab tavaliselt andmestruktuuri algusele ja indeksiga valitakse teatud kirje. Indekseerimisega adresseerimine – aadress leitakse summana käsukoodiga koosolevast baasaadressist ja kuskil registris säilitatavast indeksist. Kaasas olev aadress on pikk aadress. Kasutamine analoogiline baseerimisega adresseerimisega.
siis peavad andmed ja käsukoodidolema alati samas segmendis, samuti kasutatakse süsteemi, kus segmentidel onülekattumine. 7. indekseerimisega adresseerimine Indekserimise ja baseerimise juures leitakse operandi/resultaadiasukoht liites kokku baasaadress (pikk mäluaadress) ja lühem indeks.Indekseerimise korral on käsukoodiga kaasas pikk aadress ja indeks (võib olla lühem) võetakse registrist. Baseerimise korral on pikk aadress baasregistris ja lühem indekson koos käsukoodiga. Kui indeks on sama pikk kui pikk aadress, ei ole neid kahte adresseerimise viisi võimalik eristada. 8. baseerimisega adresseerimine käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressibaas asub baasiregistris 9. baseerimise ning indekseerimisega adresseerimine mõnel juhul ei anta käsukoodiga kaasa ei nihet ega baasaadressi vaid lühikesed aadressid, mis viitavad registermällu. 10. suhteline adresseerimine Kasutatakse siirdekäskude juures
annaabi.ee 
