Ostukursiga ostavad pangad klientidelt valuutat ja see on alati väiksem kui müügikurss. Müügikursiga pangad müüvad valuutat. See on alati suurem kui ostukurss. 76. Mis on valuuta spreed? Valuuta spreediks nimetatakse valuuta müügi- ja ostukursi vahet. Kui pangal ei ole soovi antud valuutaga kaubelda, siis on spreed suur. Kui pank tahab valuutat osta, siis tõstab ta valuuta ostukurssi. Kui ta tahab suuremat kasumit, siis tõstab spreedi. 77. Mis on baaspunkt (tooge näide)? Baaspunktiks (basis point bp) nimetatakse valuutaturul suurust 0,0001 ehk 1/10000 rahaühikut. Sisuliselt on tegemist 0,01%ga. Nt. 25 bp on 0,25% ehk 0,0025. 78. Mis on faktooring ja milleks seda kasutatakse? Faktooring on püsiv lepinguline suhe faktooringufirma ehk faktoori (factor) ja kaupade või teenuste müüja vahel, mille kohaselt faktoor finantseerib müüja käibekapitali müügiarvete diskonteerimise vormis. Tänapäeval hõlmab faktooringu kompleksteenus järgmisi elemente:
protsentuaalne kallinemine ei ole sama suur kui teise valuuta protsentuaalne odavnemine. Otsese kursi muudu saab teada ka, kasutades valemit 9.10 kaudsete kurssidega: e k , t - e k , t +1 (9.11) e hübriid = , e k , t +1 kus ek kaudne kurss. Kuigi valuutakursid muutuvad tihti, on see muutus tavaliselt väga väike. Väikese muutuse edasiandmiseks on võetud kasutusele selline näitaja nagu baaspunkt. Baaspunktiks (basis point bp) nimetatakse valuutaturul suurust 0,0001 ehk 1/10000 rahaühikut. Sisuliselt on tegemist 0,01%ga. Näiteks 25 bp on 0,25% ehk 0,0025. Valuutakurss mõjutab välismaale tehtud investeeringute tegelikku tasuvust ja välismaalt võetud pangalaenu tegelikku hinda. Aktsiainvesteeringu tegeliku tulumäära leidmise valem on järgmine: (9.12) EIR = (1 + Rv ) (1 + % e) - 1 , kus EIR tegelik välismaine aktsiatulusus (kodumaal),