Y= 657537,628 Y=657545,200 H=53,408 H=56,195 Seega saan, et X min = 6475551 ja Y min = 657538. Seejärel paigutan paberile kuus risti, millest kõige alumisem vasakul paiknev ristike saab endale väärtuseks koordinaadid X min ja Y min. Ristikeste suurus on 1*1cm. Arvutan mõõtkava, kus klassi pikkuseks oleks ~10 meetrit. Saan, et mõõtkava on 1:50. Seejärel leian baaspunktid PP-3 ja SM-6 väärtused, lahutades vastavalt y-koordinaadist Y min ja x- koordinaadist Xmin: PP-3: X = 6475557,035 6475551 = 6,035 (m) Y= 657537,628 657538 = -0,372 (m) SM-6: X = 6475550,609 - 6475551 = -0,782 (m) Y= 6575475,200 657538 = 7,2 (m) Arvutan saadud baaspunktide väärtused cm-sse vastavalt mõõtkavale 1:50 kasutades ristkorrutist: PP-3: X= , Y= SM-6:X=, Y= Joonestan baaspunktid joonisele, võttes joonestamisel arvesse, et X ja Y väärtust cm-s
vähemalt mõõtmestamise ajaks on ikoonilatt avatud. Tavaliselt esineb joonistel kõige rohkem horisontaalseid ja vertikaalseid lineaarmõõtmeid. Nende mõlema mõõtmesta¬mise jaoks on kasutusel üks ja sama käsk DIMLINEAR. Valik horisontaalse ja vertikaalse lineaarmõõtme vahel toimub automaatselt hiire liigutamise kaudu. Lineaarmõõtme lisamine joonisele saab toimuda kahel viisil: Näidata järjekorras kolm punkti esimese ja teise distantsjoone baaspunktid ning mõõtjoone nivoopunkt. Pärast tühisisestust valida mõõdetav objekt (sirglõik, kaar, ringjoon, polüjoone lüli) ning näidata mõõtjoone nivoopunkt nagu eelmisel juhul. Kaldmõõtmete pealekandmiseks on kasutusel käsk DIMALIGNED. Siin on analoogilised kaks valikuvõimalust nagu lineaarmõõtmestamisel. Kaldmõõtme mõõtjoon kantakse joonisele paralleelselt mõõdetava objekti otspunkte ühendava joonega. Nurkade mõõtmiseks kasutatakse käsku DIMANGULAR
sulik, et vähemalt mõõtmestamise ajaks on ikoonilatt avatud. Tavaliselt esineb joonistel kõige rohkem horisontaalseid ja vertikaalseid lineaarmõõtmeid. Nende mõlema mõõtmesta- mise jaoks on kasutusel üks ja sama käsk DIMLINEAR. Valik horisontaalse ja vertikaalse lineaarmõõtme vahel toimub automaatselt hiire liigutamise kaudu. Lineaarmõõtme lisamine joonisele saab toimuda kahel viisil: · näidata järjekorras kolm punkti esimese ja teise distantsjoone baaspunktid ning mõõtjoone nivoopunkt (vt. joonis 41, punktid 1, 2 ja 3 paremal ja vasakul); · pärast tühisisestust valida mõõdetav objekt (sirglõik, kaar, ringjoon, polüjoone lüli) ning näidata mõõtjoone nivoopunkt nagu eelmisel juhul. Kaldmõõtmete pealekandmiseks on kasutusel käsk DIMALIGNED. Siin on analoogilised kaks valikuvõimalust nagu eelmises käsus. Kaldmõõtme mõõtjoon kantakse joonisele paralleelselt mõõdetava objekti otspunkte ühendava joonega.
annaabi.ee 
