Tegelikus elus põhjustab tagajärgse tunnuse muutusi mitu üheaegselt toimivat põhjuslikku tunnust. 1. Tuleb koostada normaalvõrrandite süsteem. 2. Lahendada see otsitavate a, b1, b2… suhtes; saadakse sirget määravad parameetrid. Probleem: Põhjuslike tunnuste omavaheline korreleeritus. 19) Baasindeks – arvutatakse kui vaadeldaval perioodil olemasoleva tunnuse väärtuse p i ja mingi baasiks valitud ajaperioodil omandatud tunnuse väärtuse pb suhet. Sageli võetakse baasperioodiks rea esimene liige p0. Ahelindeks – leitakse kahe järjestikuse perioodi tunnuse väärtuste suhtena. Alustatakse väärtusest 1 ja edasi arvutatakse vaadeldava perioodi ja eelmise perioodi tunnuse väärtuste suhe. Liitindeks – mõõdab mitme omavahel seotud tunnuse suhtelist muutumist. Kaalutud liitindeksis sisaldub erinevate kaaludega tunnuste kombinatsioon. Hinnaindeks – kaaludeks võetakse baasperioodi toodangu mahud q0 või q1.
oletada, et näiteks kinopileti hind kasvab 100 kr-lt 120 kr-le ja piimaliitri maksumus tõuseb 8 kr-lt 10 kr-le (teiste kaupade hinnad aga ei muutu), siis muutub ka THI väärtus. Kõigepealt peab leidma tarbija ostukorvi maksumuse jooksval aastal. Selleks tuleb teha järgmine tehe: 1 x 15 + 1 x 10 + 1 x 10 + 2 x 120 + 20 x 12 = 515 kr. Et leida hinnataseme muutus võrreldes eelmise aastaga, tuleb võtta ka baasperioodiks eelmine aasta, mille ostukorvi maksumus on juba arvutatud. Seega, kasutades taas valemit (16), THI = (515 / 473) x 100 = 109. Sellest järeldub, et keskmine hinnatase on kasvanud eelmise aastaga võrreldes 9% ehk inflatsioon on 9%. Inflatsioon ongi sisuliselt tarbijahinnaindeksi protsentuaalne muutus. Kui näiteks leitakse THI väärtus aastal X+2 ja kui oletada, et selleks on 120, siis inflatsiooni leidmiseks tuleb jällegi
lühiajalise laenuga. Investeerimislaen- pikaajaline laen, tavaliselt põhivara soetamiseks. 26. Pikaajaliste laenude intresside arvutusmeetodid Nt liitintress. Lihtintressi arvutamise avaldis koosneb kahest tegurist, millest üks näitab intressi sõltuvust kapitalist ja teine tema sõltuvust ajast. Intressi, mille väärtus on võrdeline ajaga nimetatakse lihtintressiks. R = K × r ×t , kus võrdetegurit r nimetatakse intressimääraks. Intressi baasperioodiks nimetatakse perioodi, mille jaoks intressimäära väärtus antakse. Tavaliselt mõõdetakse intressi baasperioodi pikkust aastates. Intressiperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mille jaoks intressi arvutatakse. Arvestusperioodiks ehk kasvitamis- perioodiks nimetatakse ajaperioodi, mille jooksul kapitali kasvitatakse. Kui intressi- perioodi pikkus erineb ajaühikust s.t. aastast ,siis leitakse intressi väärtus järgmise valemiga
annaabi.ee 
