e. nii verbaalsed kui mitteverbaalsed enese maksmapaneku oskused. Kõiki neid oskusi õpetatakse kasutades kombinatsiooni instrueerimisest (loengud, juhendamine) ja demonstreerimisest (videofilmid), käitumise harjutamisest tunni ajal (rollimängud), tagasisidest, kinnistamisest ja praktika laiendamisest väljapoole klassi ning andes käitumuslikke koduülesandeid. Antud metoodikat on edasi arendatud ning Maailma Terviseorganisatsiooni WHO poolt propageeritav käsitlus. Nende baasoskuse arendamisele, uimastialaste teadmiste vahendamisele ja uimastitarbimise alaste hoiakute selgitamisele ja kujundamisele rajanevadki suur enamus Euroopa koolides kasutatavatest uimastiharidusprogrammidest On leitud, et kõikvõimalikud hirmutamisstrateegiad et mis juhtub jne üksinda ei tööta. Vaja on keerukamat lähenemist. Samuti ei tööta eraldiseisvana info jagamine narkootikumide kohta. 3. Alg- ja põhikooli programmed. Alustama peaks algklassidest. Sest siis nad
loovmõtlemise arendamine. probleemide lahendamine, mille sisu varieerub vastavalt sellele, Iga treeningkomponendi elemente teostakse mitmel tree- millist sotsiaalset oskust treeningul käsitletakse; (4) ningul, kusjuures igal treeningul keskendutakse ühe või mitme suhtlemismängud kaasavad kogu treeninggrupi ning varieeruvad spetsiifilise sotsiaalse baasoskuse õpetamisele. Treeningu vastavalt treeningus käsitletud temaatikale; (5) osalejate komponendid kattuvad ettekavatsetult - kordamine ja harjutamine on õpetusliku loovmõtlemise arendamine grupile või individuaalselt pärast treeningut on suurenenud osalejate populaarsus eakaaslaste suunatud loovtegevuse kaudu. hulgas; (3) treening mõjutab osalejate välise kontrollikeskme
annaabi.ee 
