suunas. Ühe teise uurimuse põhjal tegi Bower (1971) järelduse, et imikud tajuvad ka ,,virtuaalseid objekte" tahketena. Need varased uurimused lubasid oletada, et imikud võivad tajuda objektide püsivust enne, kui neil on olemas ulatuslik asjade kompimiskogemus. Kaasaja uurimustest võib kokkuvõtlikult järeldada, et nägemis- ja puutemeel funktsioneerivad algusest peale kui omavahel seotud modaalsused. Aine baasomaduste tajumiseks ei vaja imik ulatuslikku kompimiskogemust. Need avastused imiku taju kohta varases imikueas toetavad pigem Gibsoni kui Piaget´ vaateid. (Butterworth, Harris : 97-103) 6 5. KÕNETAJU Imikute kõne äratundmise kiirusest räägitakse tänapäeval palju ning see on põhjendatud. Imikud on kõne äratundmiseks hästi varustatud selles mõttes, et neil on kaasa sündinud
tundeid selle kohta, milliseks inimene ennast peab. Vaatamata enesehinnangu konstrukti populaarsusele ning sellele, et isiksusepsühholoogia raames on laialdaselt uuritud, kuhu paikneb enesehinnang isiksuseomaduste ruumis, mille koordinaatideks on suure viisiku (ekstravertsus, neurootilisus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus) dimensioonid. Seda lünka on püüdnud täita Robins oma kolleegidega (2001). Analüüsides enesehinnangu ja suure viisiku baasomaduste suhteid, võib väita, et enesehinnang seostub mõõdukalt ekstravertsuse ja meelekindlusega ning nõrgalt sotsiaalsuse ja avatuse dimensiooniga. Kõige tugevam samapidine seos ilmnes emotsionaalse stabiilsusega (neurootilisuse vastand). Saadud tulemus oli igati ootuspärane, sest varasemates uurimustes on leitud, et madala enesehinnanguga inimesed kalduvad olema neurootilisemad, emotsionaalselt ebastabiilsemad ning haavatavamad.
annaabi.ee 
