On hierariline. Inimtegevuse, sh õppimise tulemused saab jaotada kolmeks suureks valdkonnaks: • kognitiivne ehk tunnetuslik (teadmine, mõistmine, rakendamine, analüüs, süntees, hindamine) • afektiivne ehk väärtushinnanguline-hoiakuline (märkamine, reageerimine, väärtustamine, väärtuste süstematiseerimine, isiksuslike väärtusorientatsioonide formeerumine) • psühhomotoorne ehk ümberkujundav-soorituslik (reflektoorsed liigutused, baasliigutused, liigutuste taju, füüsilised võimed, motoorsed oskused, mitteverbaalne kommunikatisoon. 6) B. S. Bloomi modifitseeritud kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia (Anderson et al., 2001), selle dimensioonid, põhikategooriad ja kasutamine õppeülesannete klassifitseerimisel. Olulisemad muutused võrreldus 1956. a versiooniga: • Üleminek seniselt ebaselgelt struktuurilt selgelt kahemõõtmelisele • Mõlema mõõtme (sisu ja soorituse) eraldi määratlemine
- Teadmine inimese võime reprodutseerida - Märkamine - Reflektoorsed meeldejäetud informatsiooni. Meenutamine - Reageerimine liigutused minimaalsete arutlusprotsesside tulemusena, vastamine - Väärtustamine (sisemine - Baasliigutused võrdlemisi kiiresti. andumus) - Liigutuste taju - Mõistmine - arusaamise madalam aste, väljendub - Väärtuste süsteem - Füüsilised võimed võimes sooritada vaimseid toiminguid piiritletud - Isiksuse - Motoorsed oskused
annaabi.ee 
