Kujutati metsavendade arvukust ja löögivõimet suuremana, see andis effektiivseid tulemusi. Otsene lahingute arv ca 250. Piirkondlikud eripärad Seal, kus mehi kogunes rohkem, ja kus leidus mõni kogenud ohvitser või kaitseliitlane, hakkasid kiiresti moodustama võitlussalgad. Nii toimus see Virumaal, kus enne 14. juunit leidus metsas vaid üksikuid mehi, samal päeval relvastatud metsavendade salgad üheaegselt vähemalt 10 vallas. Enamikus kujunesid seal välja metsavendade baaslaagrid. 6 Võrumaal Haanja vallas ühinesid 2 väiksemat salka, nemad otsustasid varjuda ja vastu hakata vaid äärmisel vajadusel. Põltsamaa metsades 50-60 meheline laager, mis rikkaliku varustusega. Seal kus rinne kiiresti lähenes, ei jõutud organiseeruda suuremateks salkadeks, seal domineerisid erineva suurusega mobiilsed salgad. Toidu osas olid hästi toidetud Viljandimaa metsavennad, Virumaa omadel see napp, pidid ise hankima.
Kriitika: kadus ka liike, kelle kohta eelöeldu ei kehti. Kõige õigem nende komponentide koos käsitlemine, väljasuremiseks peab olema palju ebasoodsaid tingimusi ühekorraga. Kliima muutumine muutis loodusolusid: tekkisid preeriad, metsad jm. Põhja-Ameerika läänepoolsed alad muutusid kuivemaks ja lagedamaks, idas rohkem metsaseid ja niiskemaid alasid. Suurimetajate kadumine inimesed pidid otsima uusi toiduallikaid (molluskid, kalad, linnud). Inimesed vähem liikuvad, tekkisid baaslaagrid. Need olid aluseks täiesti paiksele asustusele orgudes ja rannikul. Sellega võis kaasneda elanike arvu kasv teatud regioonides. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg Mesoliitikum jääb jääajajärgsesse aega. Mandrijää sulamine kestis aastatuhandeid, selle kiirus oli erinevates kohtades erinev. Viimane mandrijää taganemine on üsna täpselt määratletav viirsavi meetodit kasutades.
annaabi.ee 
