Mereväe struktuur on rahu-, kriisi- ja sõjaajal suures osas muutumatu ning koosneb peamiselt kaadrikaitseväelastest. Merevägi vajab pidevalt oma ridadesse uusi relvastus-, mehaanika-, side-, elektri jm. erialade spetsialiste. Samuti on võimalik õppida mereväetuukriks. Esimestel kuudel läbivad kõik mereväe ajateenijad sõduri baaskursuse (SBK) baasikaitsekompaniis. Pärast SBK-d suunatakse Miinilaevade Divisjoni laevadele teenima asuvad ajateenijad mereväelase baaskursusele (MBK) ja baasikaitsekompanii ja Mereväebaasi kaldateenistuse ajateenijad edasi eriala baaskursusele (EBK). MBK lõppedes jätkab suurem osa ajateenijaid teenistust Miinilaevade Divisjoni laevadel. Mõned ajateenijad jätkavad siiski teenistust ka Mereväebaasi kaldateenistustes. Kutseaja pikkus mereväes on 11 kuud. Rahvusvaheline koostöö Taasloomisest alates on merevägi olnud mitmete edukate rahvusvaheliste koostööprojektide elluviijaks
Laaneots, kes 9.detsembril 1991.a andis käskkirja ohvitseride kursuste käivitamiseks. Nendel kursustel osales kokku 76 kaitseliitlast. Tänapäeval on iga kaitseliitlase kõige esimene tegevus läbida TSOBkl(Tegevliikme Sõdurioskuste Baaskursus Kaitseliidus), mis kestab 72 tundi ja selle sisuks on: laskeasjandus, sõdurioskused, esmaabi, kaitseväe ja Kaitseliidu õpetus, pioneeri-, side-, tuuma-, bioloogilise ja keemiarelva õpe, vastase tehnika ja tegevuse õpe. Lisaks baaskursusele korraldavad malevad ka erinevaid erialakursusi nagu näiteks talvesõja-, objektikaitse-, pioneeri-, jalaväerühma taktika, politseifunktsiooni-, õhuvaatlus-, kuulipilduri-, formeerimis-, ja teisi kursuseid. Pidevalt tõhustatakse ka väljaõpet dessandiohtike alade blokeerimisel ja mobilisatsiooni korraldamise alal..(M.Jürjo 2008, 22-23) Kaitseliidu arenguteesid: ·Kaitseliit on alaline, kõrge valmisolekuga vabatahtlik sõjaliselt organiseeritud jõud kõikjal Eestis
väelise käitumise ja kaitseväe tegevust tehakse koostööd teiste relvaliikide ja reguleerivate seaduste kohta. Algtead- allüksustega. miste kontrolliks tuleb sooritada nii Kursus lõpeb õppusega, kus allüksused teoreetiline kui ka praktiline sõduri- harjutavad tegelikkusele võimalikult eksam, mille edukalt läbinule antakse lähedastes tingimustes lahingutege- rinnamärk. vuse eri etappe ning demonstreerivad Sõduri baaskursusele järgneb sõduri õpitut. Õppuse vältel antakse allüksu- erialakursus (EK), mille jooksul õpi- se väljaõppele ka hinnang. takse kaitseväe spetsialistidele (laskur, Sõduri baaskursuse läbimise ajal jäl- kuulipildur, tankitõrje granaadihei- gitakse kõiki ajateenijaid ning vali- tur, autojuht, sanitar-parameedik jt) takse nende seast sobivad kandidaa- vajalikke teadmisi ja oskusi. Kursuse did nooremallohvitseride kursusele
annaabi.ee 
