11 250 000,00 EEK 7 056 271,56 7 056 271,56 7 056 271,56 7 056 271,56 7 056 271,56 7 056 271,56 -1 884 012,33 EEK -1 884 012,33 EEK -1 884 012,33 EEK -1 884 012,33 EEK -1 884 012,33 EEK -1 884 012,33 EEK 9000 7 8 7 056 271,56 7 056 271,56 -1 884 012,33 EEK -1 884 012,33 EEK Baaskoormus Tippkoormus Qkt, MW*h/t Q katla valjast, Qkt, MW*h/t Q katla valjast, MW*h MW*h 5,00 8871,476 3,00 1517,652 G küte, t/a Baaskatla G küte, t/a Tippkoormusekatla kasutegur, % kasutegur,%
6 825 000,00 EEK 2 554 039,76 EEK 2 554 039,76 EEK 2 554 039,76 EEK 2 554 039,76 EEK 2 554 039,76 EEK 2 554 039,76 EEK -1 142 967,48 EEK -1 142 967,48 EEK -1 142 967,48 EEK -1 142 967,48 EEK -1 142 967,48 EEK -1 142 967,48 EEK 9000 7 8 2 554 039,76 EEK 2 554 039,76 EEK -1 142 967,48 EEK -1 142 967,48 EEK Baaskoormus Tippkoormus Qkt, MW*h/t Q katla valjast, Qkt, MW*h/t Q katla valjast, MW*h MW*h 6,90 8463,378 10,70 1510,816 G küte, t/a Baaskatla G küte, t/a Tippkoormusekatla kasutegur, % kasutegur,%
Hot tap water and other constant load 1 1 Total 4 4 soojusenergia 0 240 Kateldeks vali 2MW+2MW katlad Baaskoormuse katel Biomass 2 Tipukoormuse katel Kerge kütteõli 2 16 MW ristumine kollase joonega Tipukoormus Baaskoormus Aastane soojusvajadus kokku Baaskoormus Kütuse energiasisaldus Qf peab olema Biomassi kütteväärtus on 0,75 MWh/m3 loose, seega Kütuse kogus Biomassi maksumus on 11 /m3 loose, seega Kütuse maksumus Tipukoormus Kütuse energiasisaldus Qf peab olema Kerge kütteõli kütteväärtus on 0,90 MJ/dm3, seega Kütuse kogus Kerge Kütteõli on 570 /m3, seega Kütuse maksumus Muutuvkulu komponendi: Muutuv kulud kokku Aastane soojus vajadus Muutuvkulu komponent soojuse hinnas Püsivkulu komponendi: Biomassi katla maksumus
soojuse puhul. Võttes arvesse ka maa-ala katvusteguri (50...60 %), siis tuleb maksimaalseks PV-paneeli pindalaks 400...500 km². Enamkasutatavate ränil baseeruvate PV paneelide 1 m² annab tipuvõimsust 150 W ja toodab optimaalse paigutuse (joonis 2) korral aastas 130 kWh elektrienergiat. 400 km² pindalaga paneelid toodaks seega aastas 52 TWh elektrit. Siinjuures tuleb arvestada, et suvisel ajal on sellise süsteemi elektrienergia toodang suurem, kui Eestis elektritarbimine (Eesti suvine baaskoormus on ~450 MW). Suvise koormuse katmiseks suvel vaja ainult 3 km² (aastatoodanguks 390 GWh). Talvel on seevastu sõltuvalt kaldenurgast vaja baaskoormuse katmiseks 200...500 km² suurust PV paneelide pindala. Kuivõrd talvine tipukoormus on 4...5 korda suurem, tegelikult vaja minevaks pindalaks on kuni 2500 km2. Soojusenergia Päikese abil soojusenergia tootmisel tuleb arvestada, et transportimise kaod on soojusenergia transportimise korral tunduvalt suuremad kui elektrienergia puhul.
Võttes arvesse ka maa-ala katvusteguri (50...60 %), siis tuleb maksimaalseks PV-paneeli pindalaks 400...500 km2. Enamkasutatavate ränil baseeruvate PV paneelide 1 m2 annab tipuvõimsust 150 W ja toodab optimaalse paigutuse korral aastas 130 kWh elektrienergiat. 400 km2 pindalaga paneelid toodaks seega aastas 52 TWh elektrit. Siinjuures tuleb arvestada, et suvisel ajal on sellise süsteemi elektrienergia toodang suurem, kui Eestis elektritarbimine (Eesti suvine baaskoormus on ~450 MW). Suvise koormuse katmiseks suvel vaja ainult 3 km2 (aastatoodanguks 390 GWh). Talvel on seevastu sõltuvalt kaldenurgast vaja baaskoormuse katmiseks 200...500 km2 suurust PV paneelide pindala. Kuivõrd talvine tipukoormus on 4...5 korda suurem, tegelikult vaja minevaks pindalaks on kuni 2500 km2. 1.2. Soojusenergia Päikese abil soojusenergia tootmisel tuleb arvestada, et transportimise kaod on soojusenergia transportimise korral tunduvalt suuremad kui elektrienergia puhul.
vaheülekuumendusega aurutsükkel. Lõplik variandi valik sõltub tehnilis- majanduslikest teguritest, põhiliselt kütuse hinnast ja omadustest. Kütusena saab kasutada kõiki gaasiturbiinile lubatud kütuseid. 65. Mis on kütuseelement? keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuse oksüdatsioonil vabaneva energia arvel. 66. Kuidas kaetakse kaugküttesüsteemides baas- ja tippkoormusi? Kaetakse energiaallikatega vastavalt nt aastaajale, Baaskoormus: Tahkekütusekatlad Prügipõletusseadmed Tööstuse heitsoojus, Elektri ja soojuse koostootmise seadmed Tippkoormus: Gaasikatlad Vedelkütusekatlad Elektrikatlad või elektrilised soojendid 68. Kuidas toimib Eesti gaasivarustus? Käesoleval ajal kasutab Eesti põhiliselt maagaasi, mis saabub Venemaalt Eestisse kahe torujuhtme kaudu Pihkva oblastist ja läbi Läti. Olulist rolli Eesti gaasiga varustamisel
omaduste kokkuvõte on toodud järgnevas tabelis (vt Tabel 9 .14). On paratamatu, et baaskoormuseseadmetes odavate ja raskemini põletatavate kütuste jaoks vajatakse keerukamat ja kallimat tehnoloogiat. Samas on paratamatu ka see, et tippkoormuse katmiseks rakendatavate madalama maksumusega seadmetes tuleb kasutada kallimaid kvaliteetkütuseid (maagaas, kergevedelkütus). Tabel 9.14 Baaskoormuse ja tippkoormuse katmiseks sobivate energiaallikate tüüpilised omadused Baaskoormus Tippkoormus Seadmed Elektri ja soojuse koostootmise Gaasikatlad seadmed Vedelkütusekatlad Tahkekütusekatlad Elektrikatlad või elektrilised Prügipõletusseadmed soojendid Tööstuse heitsoojus Omadused Kõrged kapitalikulud Madalad kapitalikulud Nõutav odav kütus ja madalad Kütus võib olla kallis ja
annaabi.ee 
