erinevus baaskaardi ja täpsema maakasutuse puhul( Vaade 2-Vaade3). Milliste tegurite (koos)mõju sellise erinevuse tingib (sellest ei piisa, kui te vastate, et reljeefi ja maakasutuse; uurige täpselt erinevate kihtide väärtusi neil aladel). Erinevuse tingib reljeef ja maakasutus ning see, et baaskaardi maakasutuse klassifitseerisin objektide keskmiste kõrguste alusel. Uue maakasutuse puhul on kõrgused täpsemad. Vaateväljade erinevus baaskaarti ja uue maakasutuse puhul on 35%. 10
Mercatori põiksilindriline konformne projektsioon Referentsellipsoid: GRS-80 Projektsiooni parameetrid: 1. telgmeridiaan L = 24°00' 2. mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996 Süsteemi parameetrid: 1. lähtepukti geodeetilised koordinaadid: B0 = 00°00', L0 = 24°00' 2. lähtepunkti ristkoordinaadid: x0 = 0 m, y0 = + 500 000 m Projektsioonist tingitud mõõtkava moonutus telgmeridiaanil on 1:2500. Maksimaalsete moonutuste piirkonda jääb selles projektsioonis Lääne-Eesti. Baaskaarti kasutavad: loodusressursside ja keskkonnauuringutega tegelevad asutused, GIS, statistika ja rahvaloendus, riigikaitse, merelaevandus, transport, maareform jne Baaskaart võimaldab kiiresti toota satelliidifotodel põhinevaid kaarte, kasutades olemasolevat infot (reljeef, hüdrograafia, teed, kohanimed) Eesti Põhikaart Eesti Põhikaart on Eesti kaardisüsteemi alus ja selle eesmärk on katta kogu Eesti territoorium tervikliku digitaalse topograafilise andmebaasiga
meridiaanid on sümmeetrilised tsooni telgmeridiaani suhtes, paralleelid ag ekvaatori suhtes. Iga üksik paralleel on ühtlasi sümmeetriline telgmeridiaani suhtes. Nii meridiaanide kui ka paralleelide nõgusused on pööratud telgmeridiaani poole. NL-42 puhul on telgmeridiaan x- teljeks ja ekvaator y-teljeks, UTM puhul aga on tähistused üldjuhul vastupidised. Negatiivsete koordinaatide vältimiseks antakse telgmeridiaani ordinaadile väärtus 500000 m. 38. Kirjelda Eesti baaskaarti (kaardiprojektsioon, ellipsoid, telgmeridiaan ja mõõtkava sellel, kaardi mõõtkava, koostamisviis ja reljeefi saamine) ( õ lk 128) Eesti baaskaart kujutab endast Mercatori põikprojektsiooni Baltimaade varianti TM-Balti, kusjuures projektsiooni arvutused põihnevad ellipsoidi GRS-80 parameetritel. Selle projektsiooni telgmeridiaan on 24* IP, mis vastab rahvusvahelise vööndisüsteemi (UTM ja NL42) 34. Ja 35. Tsooni eraldusmeridiaanile. Y-teljeks on võetud ekvaator
Aluskaart - osalise koormusega kaart, kus on kujutatud vaid olulisemad piirid, osa vete-ja teedevõrgust ning asustusest Baaskaart – kuulub aluskaardi alla. Üheksakümnendatel aastatel loodud Eesti Baaskaart sisaldab Eesti territooriumi kohta nn "baasinfot", mida on võimalik kasutada geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks. Baaskaarti on võimalik vaadata kaarditarkvaraga, näiteks MapInfo Professional. Foto (aerofoto) – kujutis, mis on enamasti saadud optilise süsteemi abil ning on ette nähtud mõõtmisteks ja desifreerimiseks. Fotoplaan – maapinna terviklik fotograafiline kujutis etteantud mõõtkavas, mis on saadud trasformeeritud aerofotode pindade kokkumonteerimisel.
andmebaas ja see on olemas terve Eesti territooriumi kohta. Paberkandjale ei ole kõik kaardilehed veel trükitud. Kaart on ettenähtud erialaste andmekaartide aluseks ja digitaalset andmebaasi täiendatakse pidevalt. Reljeef sellele kaardile transformeeriti vanadelt kaartidelt, seetõttu esineb kõrgustes mõnes kohas tõsiseid vigu. Baaskaardi põhilisteks tarbijateks on loodusressursside uurijad, GIS, põllu-ja metsamajandus, riigikaitse, maareform, jne. Praegusel ajal baaskaarti täiendatakse ja koostatakse erinevaid informatsiooniregistreid, topograafilises mõttes on kaart aga valmis. Kaugseire on tänapäeval kartograafiliste materjalide põhiallikaks. Kaugseire all tuleks mõista andmete saamist objekti kohta mingi sensori abil, mis ei ole objektiga kontaktis. Kartograafias on nendeks andmeteks aeropildistamise andmed. Kaamerad (sensor) võivad asuda kas lennuki või satelliidi pardal.
Riigihange (100% kõikidest töödest ostetakse) b. Leping (riskide minimiseerimine, kvaliteedi nõuete üheselt ja mõõdetavalt defineerimine) c. Aktiivne suhtlemine (koolitus, konsultatsioon, töönõupidamised) d. Kontroll (kvaliteedi kontroll, kvaliteediaruande koostamine) e. Tagasiside (ilmnenud vigadest/puudustest informeeritakse koheselt) f. Arvestuse pidamine (kaardistuse metaandmebaas) 129. Kirjeldage Eesti baaskaarti, selle tootmist ja ajalugu. a. Digitaalkaart ja trükikaart mõõtkavas 1:50000 (1 leht katab 25x25km=625km2) b. Ellipsoid: GRS 80 c. Projektsioon: TM-Balti d. Tasapinnaline ristkoordinaatide süsteem: TMB e. Faili formaadid: i. Vektorkujul: ArcInfo, MapInfo, DGN ii. Rasterkujul: ei levitata f. Trükikaardil ka SATELIITPILDI KUJUTIS g
annaabi.ee 
