arv) tundmatu väärtust, mida nimetatakse lahendielementideks. Simplekstabelit nimetatakse baasitabeliks, kui tabeli elementide aij (kitsenduste kordajad) osas on vähemalt m erinevat ühikveergu ning nendes veergudes sihifunktsiooni reas on nullid. Ühikveerus erineb nullist vaid üks element, mis võrdub 1-ga. Muutujad, mis on baasitabelis ühikveergude kohal, nimetatakse baasimuutujateks, ülejäänud muutujad on vabad muutujad. Baasitabeli piilt määäratud lahend on baasilahend ehk baasiplaan. Vabade muutujate väärtused = nulliga, baasimuutujate väärtute leidmiseks peab olema rahuldatud kõik kitsenduste süsteemi võrrandid. Baasitabel on lubatav, kui kõik elemendid bi on positiivsed. Lubatav baastabel on optimaalne, kui baasitundmatutele vastavad elemendid sihifunktsiooni reas on 0-d ja ülejäänud selle rea elemendid on (-cj) on mittenegatiivsed (-cj ≥0).
Baasiruudud - m + n - 1 ruutu (m hankijate arv, n tarbijate arv). Kui baasiruudud ühendada horisontaalsete ja vertikaalsete lõigukestega, siis ei teki kinniseid kontuure ega tsükleid. 86. Baasitundmatud - baasiruutudele vastavaid tundmatud 87. Vabad tundmatud - ülejäänud tundmatud 88. Lahenduskäik: 1. Majandusprobleemi formuleerimine transpordiülesandena. 2. Transpordiülesande kinnisuse kontroll. Vajadusel lahtise ülesande teisendamine kinniseks. 3. Lubatava baasitabeli ja sellele vastava lubatava lahendi leidmine. 4. Lubatava baasitabeli ja sellele vastava lahendi optimaalsuse kontroll. 5. Lahendi optimeerimine ehk uue ja parema lubatava baasitabeli leidmine. 6. Stabiilsuse analüüs 89. Transpordiülesandel on alati lahend leitav, kusjuures lahendamise käigus sihifunktsiooni väärtus järjest kahaneb ning baasitundmatute (nullist erinevate väär¬tustega tundmatute) arv lahendis ei ole suurem kui m + n 1. 90. 91
0 0 -1 1 0 1 100 0 0 1 -2 1 0 200 0 1 1 -1 0 0 500 0 0 15 75 0 0 142500 5. Koostada esialgse ülesandega duaalne ülesanne. duaalse ülesande lahendi leiame optimaalse baasitabeli sihifunktsiooni reast ning see on: y1 15 y2 75 y3 0 y4 0 6. Lahendada duaalne ülesanne M-meetodiga. Kirjutada välja lahend ja anda tundmatute optimaalsetele väärtustele majanduslik tõlgend y1+y2+y3>=90 2y1+y2+y4>=105 y1...y4>=0 w=2000y1+1500y2+1200y3+600y4->min
0 0 -1 1 0 1 100 0 0 1 -2 1 0 200 0 1 1 -1 0 0 500 0 0 15 75 0 0 142500 5. Koostada esialgse ülesandega duaalne ülesanne. duaalse ülesande lahendi leiame optimaalse baasitabeli sihifunktsiooni reast ning see on: y1 15 y2 75 y3 0 y4 0 6. Lahendada duaalne ülesanne M-meetodiga. Kirjutada välja lahend ja anda tundmatute optimaalsetele väärtustele majanduslik tõlgend y1+y2+y3>=90 2y1+y2+y4>=105 y1...y4>=0 w=2000y1+1500y2+1200y3+600y4->min
4) Juhtelement, mis ümbiritsetakse rõngakesega. 5) Juhtteisendused. Juhtveerg tuleb teisendada ühikveeruks, juhtlement võrdub veerus 1ga, ülejäänud elemendid on 0id. Lahendi stabiilsuse analüüs ehk teeme kindalsk, millistes piirides võib muuta esialgse sihifunktsiooni kordajaid cj (millistes piirides nad vüivad muutuda), et leitud optimaalne lahend oleks ka uue sihifunktsiooni kordajaga ülesande optimaalseks lahendiks. Tuleb teha järgmist: 1)lisada optimaalse baasitabeli sihifunktsiooni reas k-ndas veerus seisvale arvule suurus –ek 2) Teisendada optimaalne baasitabel uuesti kujule, kus sihifunktsiooni reas baasimuutuajtele vastavates veergudes seisavad nullid. 3) kirjutada välja kitsendused suuruse ek jaoks. Nendes saavad võrratused nõudega, et pärast teisendamist saadavas reas kõik elemendid, v.a vabaliikme veerus seisev, oleksid mittenegatiivsed. Pärast teisendamist saadavas reas
annaabi.ee 
