Ta määras esimesena teise tähe kauguse päikesesüsteemist, mõõtis koos Carl Friedrich Tenneriga Tartu Tähetorni läbiva meridiaani kaare pikkuse Doonau suudmest kuni Põhja-Jäämereni, koostas kaksiktähtede kataloogi. Fr. G. W. Struve juhtimisel toimus aastail 18161855 meridiaankaare mõõtmine, mille eesmärgiks oli maakera kuju ja suuruse kindlaksmääramine. Võivere ja Avanduse küla vahelisel tasasel põllualal mõõtis Fr. G. W. Struve 1827. aastal 4,5 km pikkuse baasise, mille ühte lõpp-punkti püstitati mälestusmärk. Oli Pulkovo observatooriumi üks rajajaid ning 18391862 selle direktor. Struve oli 1845. aastal üks Vene Geograafia Seltsi asutajaid ning alates 1853. aastast Eesti Looduseuurijate Seltsi auliige. Tõnu Tuvikene (28. juuni 1952 13. märts 2010) Ta lõpetas Tartu Ülikooli 1975. aastal astrofüüsikuna
Strooma koos rohkete veresoonte, pigmentrakkude ja m. sphincter pupillae’ga. Tagumine kahekihiline pigmentepiteel, mille eesmine osa moodustab pupilli laiendaja lihase m. dilatator pupillae. Melanotsüütide arv määrab silma värvi. Eraldab silma eeskambrit tagakambrist ja toimib diafragmana, reguleerides fotoretseptoritele langevat valgushulka. Siliaar- ehk ripskeha on ringjas soonkesta moodustis saagserva, iirise baasise ja läätse serva vahel. Ora serrata – selgelt piiritletud üleminek reetina optilise ja pimeosa vahel. Eesmine osa koosneb tsiliaarjätkest (pars plica), millele kinnituvad ripsvöötme kiud, tagumine osa on jätketeta (pars plana). M. ciliaris, kahekihiline pigmenteerunud ja pigmenteerumata tsiliaarepiteel, tsiliaarstrooma melanotsüütide ja veresoontega. Ripskeha osaleb akommodatioonil ja vesivedeliku (humor aquosus) tootmisel. 37. Sertoli rakud: paiknemine, ehitus ja funktsioon
annaabi.ee 
