+E R RC 1 R CE R2 E E Joon.1.25 Temperatuuri langedes on toime vastupidine. Sama võtet võidakse kasutada ka baasipinget fikseerivas lülituses (joon.1.25). Toodud kompensatsiooni nimetatakse emitterkompensatsiooniks, sest ta tekib emittertakistuse kasutamisega. Vältimaks signaalisagedusega pingelangu lülitatakse takistiga paralleelselt sobiva suurusega kondensaator, mille kaudu kulgeb vahelduvvsignaal emittertakistusel pingelangu tekitamata.Vaadeldav stabilisatsioon ei anna täielikku kompensatsiooni, küll aga vähendab tööpunkti nihkumist ja tavaliselt sellest piisab.
4.20.). 59 Toodud skeemilt ja baasivoolu valemist selgub, et temperatuuri muutumisel muutub kollektorivool, põhjustades pingelangu U muutuse, see aga omakorda baasivoolu muutuse. Kui temperatuuri tõustes suureneb kollektorivool siis suureneb U, ning väheneb baasivoolu põhjustav pinge, järelikult väheneb baasivool +E E RE CE R1 RC R2 JOONIS 4.21. Temperatuuri langedes on toime vastupidine. Sama võtet võidakse kasutada ka baasipinget fikseerivas lülituses (joon.4.21.). Toodud kompensatsiooni nimetatakse emitterkompensatsiooniks, sest ta tekib emittertakistuse kasutamisega. Vältimaks signaalisagedusega pingelangu lülitatakse takistiga paralleelselt sobiva suurusega kondensaator, mille kaudu kulgeb vahelduvvsignaal emittertakistusel pingelangu tekitamata. Vaadeldav stabilisatsioon ei anna täielikku kompensatsiooni, küll aga vähendab tööpunkti nihkumist ja tavaliselt sellest piisab.
+E R RC 1 R CE R2 E E JOONIS 4.21. Temperatuuri langedes on toime vastupidine. Sama võtet võidakse kasutada ka baasipinget fikseerivas lülituses (joon.4.21.). Toodud kompensatsiooni nimetatakse emitterkompensatsiooniks, sest ta tekib emittertakistuse kasutamisega. Vältimaks signaalisagedusega pingelangu lülitatakse takistiga paralleelselt sobiva suurusega kondensaator, mille kaudu kulgeb vahelduvvsignaal emittertakistusel pingelangu tekitamata. Vaadeldav stabilisatsioon ei anna täielikku kompensatsiooni, küll aga vähendab tööpunkti nihkumist ja tavaliselt sellest piisab.