Seejuures "keelatud piirkonnad" algavad punktidest D ja E kus siis vastavalt tekib sulge- või küllastusreziim. Kui võimalik, siis püütakse tööpunkt valida võimalikult madalale, sest lähtetööpunkti reziim määrab astme poolt tarbitava voolu. On ilmne, et väikeste signaalide puhul on soodne madal tööpunkt, suuremate puhul on aga vaja kasutada kõrgemat tööpunkt. Tööpunkti võib fikseerida kahel viisil, kas andes transistori sisendisse sobiva väärtusega baasioolu või baasi ja emitteri vahele sobiva pinge(joon.1.17). +E +E I R RC 0B RB R 1 C I0B VT VT
määrab astme poolt toiteallikast tarbitava voolu. On ilmne, et väikeste signaalide puhul on soodne madal tööpunkt, suuremate puhul on aga vaja kasutada kõrgemat tööpunkt. +E E VT RC RB RC +E E VT R1 R2 Ipj (pingejaguri vool) I0B U0BE 55 I0B JOONIS 4.16. Tööpunkti võib fikseerida kahel viisil, kas andes transistori sisendisse sobiva väärtusega baasioolu või baasi ja emitteri vahele sobiva pinge(joon.4.16). Esimesel juhul tuleb valida sobiva väärtusega baasitakistus, milline arvutatakse eeldusel, et emittersiirde takistus on piisavalt väike ja sel juhul , kus I baasivool valitud tööpunktis. BA Teisel juhul leitakse sisendtunnusjoontelt vajalik baasi ja emitterivaheline pinge, ning arvutatakse takistused R ja R sobiva suhtega, kusjuures I >>I . Viimane nõue tuleneb
R2 E E Ipj (pingejaguri vool) JOONIS 4.16. Tööpunkti võib fikseerida kahel viisil, kas andes transistori sisendisse sobiva väärtusega baasioolu või baasi ja emitteri vahele sobiva pinge(joon.4.16). Esimesel juhul tuleb valida sobiva väärtusega baasitakistus, milline arvutatakse eeldusel, et emittersiirde takistus on piisavalt väike ja sel juhul E RB = , I BA kus IBA baasivool valitud tööpunktis.
annaabi.ee 
