Kõrvaltoimed: Paikne sügelus, paistetus, punetus süstimiskohas – eriti ravi alguses. Lipodüstroofia. Vahetada süstekohti! Olulisim on hüpoglükeemia! 16. Millised on peamised insuliini süsteskeemid 1. tüüpi diabeedi esinemisel? • Söögijärgne + baasinsuliin: Sellega saadakse parim glükoosikontroll. Söögijärgse insuliinina kasutatakse tavaliselt kiiretoimelisi preparaate (eelistatavalt analoogid) + 1-2 korda baasinsuliini (pikatoimeline v keskmise toimega). See võib nõuda kuni 5 süstet päevas. See on miinuseks. • Miksinsuliinid. Kaks korda päevas manustamine: Söögijärgne + baasinsuliin võib olla mõningatele liiga keeruline. Sellisel juhul on 2 x manustamine sobilikum. Siis kasutatakse miksitud insuliine – sisaldab lühitoimelist ja keskmise toimega insuliinide segu. Seda peaks manustama 30 min enne hommikusööki ja 30 min enne õhtusööki (kui miksis on regulaarinsuliin)
püsiv temperatuuri kõikumiste suhtes ning kasutusel olevat ampulli ei ole tarvis hoida külmikus (ainult külmumine on ohtlik). Insuliinipump on kaasaskantav umbes mobiiltelefoni suurune seade (mõõtmed u 2x5x10 cm, kaal 15 110-112 g), mille abil. Saab reguleeritud rütmi järgi pidevalt subkutaanselt manustada kas lühi- või ülilühitoimelist baasinsuliini. Insuliinipumpa kantakse kas vöö või püksirihma küljes vastavas kotikeses või taskus või riiete all. Insuliini manustatakse läbi plastmassist kanüüli, mille ühes otsas on pump ja teises patsiendi kehasse torgatud nõelake. Nõela asukohta tuleb vahetada iga kolme päeva tagant. Pumbas on spetsiaalne insuliinimahuti. Söögikordade eel manustab diabeetik nupuvajutusega sobivad insuliinikogused, olenevalt veresuhkru tasemest ja toiduks planeeritavast süsivesikute kogusest
annaabi.ee 
