Uskumused on tõed, millesse inimene tingimusteta usub. Nad on justkui kaardid, mida me maailma mõistmiseks kasutame. Nad on filtrid maailma tajumisel. Uskumus on mistahes põhimõte, arvamus või tõekspidamine, millest juhindutakse ja mis annab elule tähenduse ja suuna. Edukuse peamine tegur on uskumus, mitte talent. Uskumus annab otsese käsu meie närvisüsteemile - kui sa usud, et miski on nii, siis sa sõna otsese mõttes lähed seisundisse, kus see on tõsi. Suur osa meie baasilistest uskumustest on välja kujunenud lapsepõlves, sealhulgas meie väärtused – näiteks usk ausussesse, töökusesse või vabadusse. Uskumused pole head ega halvad, kuid nad võivad kindlas kontekstis olla toetavad või piiravad, ehk anda meile jõudu või hoopis hoida meid tagasi. Mitmed uskumused on aja jooksul edasi kandunud läbi meie kultuurilise tausta ning talletatud vanasõnadesse ning loosungitesse. Mitte kõik meie uskumused ei toeta meid elus
Sellised taju alusel otsustuste tegemised on analüüsi küsimus. Tuleb analüüsida, mis omadused asjal on, mis viitab sellele, mis selle asjaga teha saab. Seetõttu vaimse AA lapsed ei oska mängida, ei tea, ei leia üles mänguasjade võimalusi. Seetõttu väikesed VAA lapse manipuleerivad esemetega – toksivad, viskavad neid, käituvad kui alla aasta lapsed. Täiskasvanu peab aitama leida nii asjade kui mänguasjade funktsiooni. Võrdlemise operatsioon – üks baasilistest operatsioonidest, mis on lihtne, kuid mida kasutatakse palju. Õppimise seisukohast oluline roll. Kui hakkame uut asja omandama, siis võrdleme seda sellega, mida juba tunneme. Kui see operatsioon on kahjustunud, häirib see lapse võimalust õppida. Mis vigu lapsed teevad? Võrdlemise käigus leitakse asjade erinevused ja sarnasused. Selgub et ÜÕR lapsed leiavad kergemini ilmsed erinevused. Väikeste erinevuste leidmisega on neil raskusi, see tuleb neil taju vähesest eristamisvõimest ka
annaabi.ee 
