Just neil põhjustel võivad murdeealised tunda ennast lausa alaväärsena. (Kull, Saat, Kiive, & Põiklik, 2015) 5 3 POSITIIVNE JA NEGATIIVNE SUHTUMINE ISEENDASSE Positiivne enesessesuhtumine ajendab suhtlemisjulguse ning sotsiaalse aktiivsuse. Negatiivne mina-pilt toob aga kaasa rohkem vaidluseid ja tülisid. (Krips, 2005) Toskala nimetab enda kohta käivaid hinnanguid baasilisteks hoiakuteks enesearmastus, sallivus ehk tolerantsus ja eneseusaldus. Kolm eelnevalt mainitud baashoiakut käivad käsikäes, mis tähendab, et üks ei saa ilma teiseta olla. (Krips, 2005) Enesearmastus tähendab enese tunnetamist hea, tubli ja võrdsena. Sallivus nii iseenda kui ka teiste vastu loob võimaluse enesearmastuseks. Sallivus nõuab enese aktsepteerimist just sellisena, nagu sa oled; lugupidamist enda vastu. Eneseusaldus siinkohal on seotud samuti
peetakse suhtlemist vaid juhul kui mõlemad osapooled jäävad sellega rahule. Suhtlemine kui oskus Suhtlema õpime lapsena matkides meid ümbritsevate inimeste tegevust. Seega õpime suhtlema niisamuti nagu kõndima, rääkima jne. Edaspidises elus hakkab inimene märkama, et osa inimesi kasutab efektiivsemaid suhtlemisvõtteid ja hakkab neid matkima ehk harjutama. Baasilisteks suhtlemiskompetentsideks on: kontaktioskused (kontakti võtmine, aga ka hoidmine ja lõpetamine) kuulamisoskused (vaikne, julgustav, toetav ja mis eriti oluline aktiivne kuulamine), enesekehtestamine (selge eneseväljendamine, vastutuse jagamine, aktiivne kuulamine), konflikti lahendamine (sisuliselt kuulub see eelmise oskustekomplekti juurde)
annaabi.ee 
