uskumustel ja mille ülesehitus oli muuseas märkimisväärselt sarnane roomakatoliku kiriku struktuurile. Jumalat asendas selles süsteemis humaansus ja teadlased ja filosoofid asendasid preestreid. Comte püüdlus võrdsustada teadmised empiiriliste vaatlustulemustega sai nimeks positivism. Comte oli muuhulgas sotsiaalreformaator – ta oli huvitatud teadusest peamiselt kui vahendist ühiskonna parandamiseks. Comte korrastas teadusharud hierarhiliselt, esmasest ning kõige iidsemast ning baasilisemast viimasena arenenud ning kõige üldisema/laiahaardelisemani. Kolme astme seadus: teoloogiline, metafüüsiline ja teaduslik – ühiskonna- ja isiku arengufaasid. Teaduste hierarhia – kõige baasilisemast kõige laiahaardelisemani. Kui psühholoogia all mõeldakse teadvuse introspektiivset analüüsi, siis oli see Comte’ jaoks metafüüsiline nonsenss. Teadus tema käsitluses välistas introspektiivsed andmed, ning seeläbi
· Siit võib üldistatuna väita, et kõrge kättemaksuoht alandab agressiivsete käitumiste algatamise tõenäosust, kuid ainult siis, kui inimene pole väga vihane Agressiivsus tegelikkuses · Agressiivsuse alased sotsiaalpsühholoogilised eksperimendid jätavad alati vaatluse alt välja inimeste tegelikud motiivid · Kahju tegemise kavatsus peab pärinema millestki baasilisemast kui kättemaks, ehk ellujäämise ja kohanemise vajadusest · Inimliku agressiivsuse ilmingute aluseks peetakse kontrolli rakendamise vajadust. Näiteks vägivaldsetel kurjategijatel on nõrgad inimeste ja olude kontrollimise oskused, mida nad kompenseerivad füüsilise vägivalla kasutamisega · Üks mõjukas kuritegude teooria eeldab, et kurjategijail on madal enesekontroll (Gottfredson & Hirschi, 1990). See seletab, miks kuritegusid, antisotsiaalseid ja