ettevõtmistes. Vaevalt suudaks K. Päts läbi viia sõjaväelist riigipööret Laidoneri toetuseta. Johanil oli ka suur roll Pätsi edasise võimu kehtestamisel. Vaikiva ajastu võimumeeste keskel jäi Laidoner suhteliselt tagaplaanile, ta hoidis eemale paljudest sisepoliitilistest päevaprobleemidest ja keskendus muudele asjadele. 1938. sai temast Riiginõukogu liige. Kõige vaidlusttekitavam tegu on see, et kas Laidoneril oli õigus, kui allkirjastati 1939. aasta baasilepingud? Sest ülemjuhatajal oli kõige mõjuvam jõud selle otsuse langetamisel. II MS Tehtud valiku eest, pidi Laidoner maksma ühena esimestest, sest 1940 22. juunil tagandati ta ametist ja juba 19. juulil küüditati Moskvasse ja seejärel Penzasse. 1941 keskel pandi Laidonerid koduaresti. Septembris 1942 suleti Laidonerid Moskvas Butõrka vanglasse, sealt edasi viidi nad Kirovi vanglasse ja sügisel 1945Ivanovo vanglasse, kuhu nad jäid 1952. aastani. 7. märtsil 1953
augustil 1939. aastal, nõudis Moskva 1939. aasta septembris, et Eesti sõlmiks Venemaaga vastastikuse abistamise lepingu. Eesti ei olnud sellega alguses nõus, sest see leping oleks kaasa toonud Punaarmee baaside loomise Eestisse, kuid pärast mitmeid ähvardusi otsustas Eesti ikkagi sõja vältimiseks lepingu sõlmimisega nõustuda. Baasidelepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. aastal. Samasugused lepingud suruti kusjuures peale ka Leedule ja Lätile. Baasilepingud Venemaad ei rahuldanud, seega otsustas Venemaa 1940. aasta juunikus nõuda Eesti, Läti ja Leed valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale. Balti riigid teadsid, et sõjalise vastupanu osutamine on praktiliselt võimatu, seega pidid nad ka nende nõudetega nõustuma. Punaarmee okupeeris Leedu 15. juunil, Eesti ja Läti 17. juunil. Mõni päev hiljem kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ning 6. augustil 1940
23. augustil 1939. aastal, nõudis Moskva 1939. aasta septembris, et Eesti sõlmiks Venemaaga vastastikuse abistamise lepingu. Eesti ei olnud sellega alguses nõus, sest see leping oleks kaasa toonud Punaarmee baaside loomise Eestisse, kuid pärast mitmeid ähvardusi otsustas Eesti ikkagi sõja vältimiseks lepingu sõlmimisega nõustuda. Baasidelepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. aastal. Samasugused lepingud suruti kusjuures peale ka Leedule ja Lätile. Baasilepingud Venemaad ei rahuldanud, seega otsustas Venemaa 1940. aasta juunikus nõuda Eesti, Läti ja Leed valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale. Balti riigid teadsid, et sõjalise vastupanu osutamine on praktiliselt võimatu, seega pidid nad ka nende nõudetega nõustuma. Punaarmee okupeeris Leedu 15. juunil, Eesti ja Läti 17. juunil. Mõni päev hiljem kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ning 6. augustil 1940
annaabi.ee 
