Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine Maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945) oli Eestile väga raske ja keeruline aeg. Raske aeg algas Molotovi-Ribbentropi paktiga, mis sõlmiti 23.08.1938 Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahel, tänu sellele kaotas Eesti iseseisvuse. 1939 sundis NSVL Eestile peale baasilepingu allakirjutamist, siis okupeeris Punaarmee 17. juuni 1940 Eesti. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis võeti 6. augustil NSV koosseisu. Teine maailmasõda sundis eestlasi tegema valikuid ning neid valikuid oli vähe. Olulisemad valikuvõimalused olid sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Neljas, kuigi mitte nii ühepoolne ja kindlate ideoloogiatega variant oli ka metsavendlus.
osavõtul (Teheranis, Jaltas, Potsdamis). Alates 1942. a hakkas sõjaõnn pöörduma Hitleri- vastase koalitsiooni kasuks. Saksa, Itaalia ning Jaapani väed said lüüa mitmes tähtsas lahingus. Saksamaal ei õnnestunud 1943. a alustada Venemaale uut pealetungi. 1944. a avati Prantsusmaal II rinne. Saksamaa purustati 1945. aasta mais ja 2. septembril purustati Jaapan. II maailmasõda oli lõppenud. Eesti olukord: 1939. a septembris sundis NSVL sõlmima Eestiga baasilepingu, mille alusel loodi siia Punaarmee baasid. 1940. a juunis okupeeris Venemaa Eesti. Edaspidi allutati ühiskondlik ja kultuurielu rangele korrale. Ettevõtted riigistati. Rahareformi ja järsu elatustaseme tõusuga tekkisid toidu- ja tarbekaupade puudused. 1941. a vallutas Saksamaa Eesti. Eestlased ei saanud tagasi iseseisvust ja pidid varustama Saksa armeed. Seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle. Hiljem tuli punaarmee taas tagasi, paljud eestlased põgenesid välismaale.
annaabi.ee 
