x1 2 x2 3 Alustatakse teisendusi reast, kus vabaliikme ja esimese positiivse kordaja suhe on kõige väiksem. Siin juhtreaks on 1. rida. Teostatakse simleksteisendused: Juhtrea elemendid jagatakse juhtelemendiga. Saadud uue rea abil teisendatakse ülejäänud juhtveeru elemendid nullideks, mille tulemusena saadakse uus baasilahend, milles sihifunktsiooni väärtus on suurem, kui eelmises baasilahendis. n optimaalne, kui sihifunktsiooni ne negatiivseid elemente. z 2 x1 3x2 max x2 I : x1 x2 4 II : x2 2 x0 I grad II 1 0 1 I: KONTROLL: x1+x2=4 Lõikepunkt on xõrrandite süsteemi
arv) tundmatu väärtust, mida nimetatakse lahendielementideks. Simplekstabelit nimetatakse baasitabeliks, kui tabeli elementide aij (kitsenduste kordajad) osas on vähemalt m erinevat ühikveergu ning nendes veergudes sihifunktsiooni reas on nullid. Ühikveerus erineb nullist vaid üks element, mis võrdub 1-ga. Muutujad, mis on baasitabelis ühikveergude kohal, nimetatakse baasimuutujateks, ülejäänud muutujad on vabad muutujad. Baasitabeli piilt määäratud lahend on baasilahend ehk baasiplaan. Vabade muutujate väärtused = nulliga, baasimuutujate väärtute leidmiseks peab olema rahuldatud kõik kitsenduste süsteemi võrrandid. Baasitabel on lubatav, kui kõik elemendid bi on positiivsed. Lubatav baastabel on optimaalne, kui baasitundmatutele vastavad elemendid sihifunktsiooni reas on 0-d ja ülejäänud selle rea elemendid on (-cj) on mittenegatiivsed (-cj ≥0). Kanoonilisel kujul esitatud LPÜ lahendamine simpleksmeetodil koosneb järgmistest
Kui kõik juhtveeru elemendid on 0, siis zmin=-lõpmatus. 12. Simpleksmeetodi teooria (kidunud baas, teoreem baasist, geomeetriline tõlgendus) Kidunud baas: Kui mõni baasi muutuja võrdub 0ga, siis võib sihifuntsiooni väärtus mitte kasvada (mitmel sammul) ja võime jõuda tagasi olnud baasi juurde. Tekib lõpmatu tsükkel, seega lahend puudub. Teoreem baasist: Kui LP ülesandel on tõkestatud optimaalne lahend, siis eksisteerib optimaalne baasilahend. Seda pole vaja tõestada, sest meil on kirjeldatud alati töötav konstruktsioon optimaalse baasilahendi leidmiseks. Sammude arv: 0,5msimplekssammude arv3m, kus m-kitsenduste arv LP ülesandes. Geomeetriline tõlgendus: Võib tõestada, et igale baasilahendile vastab lubatavate lahendite hulga mingi tipp. Simpleksmeetodi samm tähendab üleminekut ühest lubatud lahendite hulga tipust selle naabertippu, kus sihifunktsiooni väärtus on suurem või samasugune. 13
annaabi.ee 
