tähetorni observaatorina ning aastatel 1820–1839 tähetorni direktorina, ühtlasi oli ka professor astronoomia ja geodeesia alal. Fr. G. W. Struve juhtimisel toimus aastatel 1816–1855 meridiaanikaare mõõtmine, mille eesmärgiks oli maakera kuju ja suuruse kindlaksmääramine. Võivere ja Avanduse küla vahelisel 5 tasasel väljal mõõtis Fr. G. W. Struve 1827. aastal 4,5 km pikkuse baasijoone, mille ühte otspunkti püstitati mälestusmärk. Omal aja saavutas ta mõõtmise eksimuse alla 20 meetri, mis oli tolle aja kohta fenomenaalne tulemus. Fr. G. W. Struve oli Pulkovo observatooriumi üks rajajaid ning aastatel 1839–1862 selle direktor. Ta oli 1845. aastal üks Vene Geograafia Seltsi asutajaid ning alates 1853. aastast Eesti Looduseuurijate Seltsi auliige. Fr. G. W. Struve järgi on nime saanud kaks mäge Teravmägede saarestikus ja mägi Antarktikas Kuninganna Maudi maal
ja piigi esiserva vahel. Väärtus 1,0 tähistab täielikku sümmeetriat. Signaali-müra suhe tähistab piiri tundlikkust ja mõjutab kvantifitseerimise täpsust: Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 Kus H uuritavale ainele vastav piigi kõrgus standardaine kromatogrammil, mõõdetuna piigi maksimumist kuni ekstrapoleeritud baasijooneni, mis on leitud 20 kordsele laiusele poolelt kõrguselt vastavalt baasijoone lõigust arvutatud keskmisest signaalist h- taustamüra amplituud kromatogrammil saadud peale blangi süstimist, arvutatuna teepikkuselt, mis võrdub 5-kordse piigi laiusega poolkõrguselt vastava võrdlusaine kromatogrammilt, võimaluse korral piihi asukohale vastavast piirkonnast. Selleks, et identifitseerida ainet, peab segnaali-müra suhe olema vähemalt 3, selleks, et määrata kvantitatiivset sisaldust, peab signaali-müra olema väh 10. Piigi pindala arvutamine. 1
annaabi.ee 
