Läänemerel. Eestile avaldati läbirääkimistel tugevat survet, korduvalt rikuti õhu- ja merepiiri ning väideti, et Eesti vetes lasti põhja Nõukogude aurik "Metallist". Väidetavalt oli Nõukogude võimudel ka plaan Eesti sõjaliseks vallutamiseks.Siiski lubas NSVL Eestile, et lepinguga nõustumise korral säilitatakse Eesti suveräänsus. Eesti riigijuhid otsustasid siiski Nõukogude survele järgi anda ning 28. septembril sõlmiti vastastikkuse abistamise leping, mis üldiselt on tuntud baasidelepinguna. Sellega loovutas Eesti Nõukogude vägedele sõjaväebaaside loomiseks territooriumi Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski linnas. Eestisse marssis esialgsete lepingute järgi 25 000 punaarmeelast, hiljem nende arv aga ilmselt kasvas. Baasivägede sissemarss algas 18. oktoobril. Eesti sisemisesse valitsemisesse otseselt esialgu ei sekkutud ja Eesti ise püüdis omalt poolt teha kõik, et selleks mitte põhjust anda: Nõukogude Liitu ei
Jutuajamised olid justkui tüüpiline impeerium- pisike riik stiilis, ehk üks üritas väikest šokeerida ja hirmutada, esitades karme nõudmisi ja esinedes jõudemostratsiooniga. Ka rõhutati, et Eesti on täielikult Moskva meelevallas, välismaa ei aita (Eesti sai ka sellele kinnitust). Isegi Läti ei julgenud aidata. Baasideleping. Eesti riigijuhid otsustasid siiski Nõukogude survele järgi anda ning 28. septembril sõlmiti vastastikkuse abistamise leping, mis üldiselt on tuntud baasidelepinguna. Sellega loovutas Eesti Nõukogude vägedele sõjaväebaaside loomiseks territooriumi Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski linnas. Sõlmiti kümneks aastaks. Kiirustamise tõttu jäi üsna palju asju lahtiseks ja see andis hiljem pinda nende vabaks tõlgenduseks NL poolt. Sõjaväelaste läbirääkimised. Järgnes erilepet sõlmimine. Selleks moodustati sõjaväelastest koosnev delegatsioon, mida Eesti poolel juhtis Nikolai Reek, NL poolel Kirill Meretskov. Läbirääkimised toimusid 2-10
annaabi.ee 
