Nt „On keegi, keda kõik armastavad”: ∃y∀xRxy ⇒ ∀x∃yRxy. Järeldus „Igaühel on keegi, keda ta armastab”. Esimene lause väidab, et kõik armastavad mingi üht ja sedasama olendit, teine lause aga kinnitab, et igaüks armastab kedagi, ent igaüks võib armastada ka täiesti erinevat olendit. Esimese lause tõesusest järeldub teise lause tõesus, kuid mitte vastupidi. Et predikaatloogika valemeid saaks järeldamiseks kasutada, tuleks vältida liiga kitsaid baashulki. Vahel tasub baashulgaks valida universaalhulk. Nt kui toimub autoavarii, siis võib rääkida autode hulgast, avariide hulgast, autojuhtide hulgast, kannatanute hulgast, politseinike hulgast, tunnistajate hulgast jne. Kui iga predikaadi baashulk on kitsas, siis lisandub valemitele veel ka põhjalik raamatupidamine hulkade suhtes. Kui baashulk valida nii, et kõik eeltoodud hulgad kuuluvad alamhulkadena baashulka, siis pole hulkade kohta eraldi arvepidamist tarvis
Nt ,,On keegi, keda kõik armastavad": yxRxy xyRxy. Järeldus ,,Igaühel on keegi, keda ta armastab". Esimene lause väidab, et kõik armastavad mingi üht ja sedasama olendit, teine lause aga kinnitab, et igaüks armastab kedagi, ent igaüks võib armastada ka täiesti erinevat olendit. Esimese lause tõesusest järeldub teise lause tõesus, kuid mitte vastupidi. Et predikaatloogika valemeid saaks järeldamiseks kasutada, tuleks vältida liiga kitsaid baashulki. Vahel tasub baashulgaks valida universaalhulk. Nt kui toimub autoavarii, siis võib rääkida autode hulgast, avariide hulgast, autojuhtide hulgast, kannatanute hulgast, politseinike hulgast, tunnistajate hulgast jne. Kui iga predikaadi baashulk on kitsas, siis lisandub valemitele veel ka põhjalik raamatupidamine hulkade suhtes. Kui baashulk valida nii, et kõik eeltoodud hulgad kuuluvad alamhulkadena baashulka, siis pole hulkade kohta eraldi arvepidamist tarvis
annaabi.ee 
